Eesti võttis vastu seitse Ukraina põgenikku, kes said Eesti riigi poolt ka täiendava kaitse, ning lisaks said kaks Ukraina kodanikku Eesti elamisloa.
Politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo talituse juht Liis Valk ütles, et samas on praegu menetluses veel 45 taotlust Ukrainast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ta märkis, et tänavu esitatud taotluste arv on möödunud aasta sama ajaga võrreldes suurem. Kõige enam varjupaigataotlusi tuleb Eestisse mõistagi Ukrainast.
"Nende seitsme puhul sai määravaks asjaolu, et esiteks nad on pärit Ukraina kriisipiirkonnast ja nende ümberasumine mujale piirkonda elama oleks raskendatud nende jaoks, et nad kuuluvad haavatasse gruppi. Täiendava kaitse andmine tähendab seda, et isikutele antakse elamisluba esialgu üheaastase kehtivusajaga ja neil on õigus ka riigipoolsetele erinevatele toetustele, sotsiaalsetele garantiidele," selgitas Valk.
Uudist vahendab ERR uudisteportaal.