Ukraina sõja tulemusel on riigis hüppeliselt kasvanud sisepagulaste hulk. Viimastel andmetel on registreeritud ligi 300 000 sisepagulast, kuid mitteametlikud numbrid võivad olla pea poole suuremad. Eesti Pagulasabi esindaja Kristina Kallase sõnul on pagulaste olukord vastu külma talve tulekut äärmiselt halb.
Kristina Kallas käis Eesti Pagulasabi esindajana Ida-Ukrainas Donetski naabruses Zaporižžja oblastis, kus lisandub iga nädal umbes tuhat sisepõgenikku. Nad pagevad sõja tõttu Donetskist või Luhanskist. Kokku on Zaporižžja oblastis põgenikke ametlikult umbes 30 000, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Inimestel on puudu kõigest esmavajalikust: toiduainetest, hügieenitarvetest, ravimitest, sest paljud inimesed on tulnud suvel, kui olid soojad ilmad. Ttagasi minna nad ei ole saanud, sooje riideid neil ei ole. Ilmselt tagasi nad nii pea minna ei saa," rääkis Kallas.
Tema sõnul on osade põgenike puhul probleemiks ka majutus, sest omavalitsus on majutanud nad pioneerilaagitesse, kus suvisel ajal on võimalik elada, kuid talv kujuneb tõsiseks katsumuseks, sest hooned on kütteta.
Kallas ütleb, et raske on pagulastega suhelda, sest nad on depresiivses olukorras ja ootavad võimalust naasta koju.
"Praegune nö vaherahu on nende jaoks lootustandev ja päris paljud on püüdnud tagasi minna, sest lapsed ja naised ja vanurid reeglina ootavad stabiilsemat hetke. Paljude puhul on see, et ei ole kuhugi tagasi minna, sest kodud on sõjategevuse käigus hävinud," selgitas Kallas.
Ta lisab, et tekkinud olukorras ei ole kerge ka uues kohas, sest kohalikes valitseb ebakindlus, kas põgenik on ukrainameelne või sepratist. Kes kelle poolt on, sellises olukorras pagulasabi osutajad ei uuri, olukord on niigi raske.
Eesti Pagulasabi algatab ka humanitaarabi projekti Ukraina pagulaste abistamiseks.
Lugu oli eetris 2. oktoobri Aktuaalses Kaameras.