Uudised
Eesti andis mullu varjupaiga seitsmele inimesele
Eesti andis lõppenud aastal varjupaiga seitsmele taotlejale, lisaks said elamisloa varjupaiga saanud inimeste kolm perekonnaliiget.
Mullu Eestilt varjupaiga saanud inimestest on kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikud, samuti sai varjupaiga üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik. Riik andis elamisloa ka Afganistani, Pakistani ja Venemaa kodaniku perekonnaliikmele, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Katrin Rohtla Postimehele.
Eestilt küsis mullu varjupaika kokku 97 inimest, kõige rohkem ehk 26 juhul palusid varjupaika Vietnami kodanikud. 17 varjupaigataotlejat olid Süüria, 14 Venemaa, üheksa Gruusia, kaheksa Pakistani, kolm Albaania, kolm Iraani, kolm Sudaani, kolm Valgevene, kaks Kosovo ja kaks Kuuba kodanikud. Samuti sai Eesti varjupaigataotlused ühelt Afganistani, ühelt Austraalia, ühelt Horvaatia, ühelt Nigeeria, ühelt Tuneesia ja ühelt Türgi kodanikult. Üks varjupaigataotleja oli Venemaa ja Ameerika Ühendriikide topeltkodakondsusega.
37 juhul lükkasid ametnikud varjupaigataotluse tagasi. 24 juhul lõppes taotluse menetlemine haldusmenetluse seaduse alusel. Sellised juhtumid on näiteks need, kui ametnik otsustab jätta varjupaigataotluse läbi vaatamata või võtab inimene ise oma taotluse tagasi.
Vietnami kodanikelt laekunud suur varjupaigataotluste arv on seotud juhtumiga, kui piirivalve tabas mullu veebruari lõpus Võrumaal 28 ebaseaduslikult Eestisse tulnud inimest. Neist 27 on Vietnami kodanikud ning üks Armeenia alam. Piirivalve andis neist kaheksa üle Venemaale ja paigutas ülejäänud väljasaatmiskeskusesse.
Mullu 31. detsembri seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses veel 47 varjupaigataotlust, mille puhul oli lõplik otsus veel langetamata.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele vastavalt ei ole varjupaigamenetlus avalik ning politsei- ja piirivalveamet hoiab kõik seda puudutava info konfidentsiaalsena. Kui varjupaiga saanud isik ise selle kohta avalikult kommentaare annab, on tal selleks õigus.
2012. aastal sai Eesti 77 varjupaigataotlust, millest rahuldas kaheksa. 2011. aastal laekus 67 varjupaigataotlust, millest riik rahuldas kaheksa. 2010. aastal laekus varjupaigataotlusi 33, 2009. aastal 40 ning 2008. aastal 26. Kuigi varjupaigataotluste arv on viimastel aastatel kasvanud, on Eesti Eurostati andmetel jätkuvalt Euroopa Liidus varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem maa.
Varjupaigataotlejad tahaksid otsust oodates ise raha teenida
Eesti Pagulasabi: varjupaigataotlejate tööõiguse puudumine pigem tekitab probleeme, mitte ei leevenda neid.
Udused ja vihmased aastavahetuse päevad Illuka vallas Jaama küla varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses. Siin saadetakse kuude kaupa aega tuulde, tööd teha ei tohi. Tühjad pilgud seanahka vedades, oodates otsust, kas pagulase staatus tuleb või ei.
Aasta jooksul on mittemidagitegemist harjutanud albaanlased, afgaanid, pakistanlased, sudaanlased, süürlased, venelased, ukrainlased… Mitmed neist võiksid ise elatist teenida, mitte sotsiaaltoetustest sõltuda. Aasta jooksul on Eestile esitatud ligi sada varjupaigataotlust, pagulasestaatuse on saanud alla kümne.
Edasi saab lugeda Eesti Päevalehest: http://epl.delfi.ee/news/eesti/varjupaigataotlejad-tahaksid-otsust-oodat...
Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus kolitakse lähiajal tühjaks
27 varjupaigataotlejat kolivad jaanuarikuu jooksul Illuka vallast naabermaakonnas asuvasse Väike-Maarja valda.
AS Hoolekandeteenused ja sotsiaalministeerium sõlmisid tänavu aprillis lepingu, mille kohaselt osutatakse varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse teenust Illuka vallas Jaamakülas vähemalt selle aasta lõpuni. Jaanuarikuu jooksul kolib keskus Vao külasse Väike-Maarja valda Lääne-Virumaal.
Varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse juht Jana Selesneva ütles, et praegusel asukohal on nii plusse kui miinuseid. “Keskus paikneb looduslikult kaunis kohas ning ka hooned on rahuldavas seisukorras. Koostöö Illuka vallavalitsusega sujub hästi, samuti on kohalikud elanikud harjunud teisest rahvusest inimestega. Näiteks arvestab külas asuva poe omanik kaupade valikul ka varjupaigataotlejate vajadustega,” tõi ta välja positiivse poole.
Probleemiks on tema sõnul eelkõige keeruline logistika, kuna vajalikud teenused alates arstiabist ja lõpetades pangaga jäävad kaugele ning maakonnakeskusega on transpordiühendus vaid kolmel korral nädalas.
Rohkem privaatsust
Edaspidi hakatakse majutusteenust pakkuma Vao külas asuvas korterelamus, mis vabanes hooldekodu reorganiseerimisel. Varjupaigataotlejate käsutuses on 10 korterit, millest seitsmes on eluruumid ja ülejäänutes on sisse seatud keeleõppeklass, õppeköök, päevakeskus, spordisaal ja kontoriruumid.
Vastuvõtukeskus hakkab osutama teenust kuni 35 varjupaigataotlejale nagu praegugi. Hädavajaduse korral saab korteritesse majutada ligemale 50 inimest, kui vastuvõtukeskusesse satuvad suuremad perekonnad või tuleb vastu võtta erakorraliselt suur hulk pagulasi.
Selesneva sõnul võimaldab korterites elamine suuremat privaatsust ja vähendab pingeid, sest tegemist on väga erinevatest maadest ja kultuuridest pärit inimestega. Ka vajalikud teenused jäävad lähiümbruskonda, sest Vao küla asub vallakeskuse Väike-Maarja lähedal ning 1,5-7 kilomeetri raadiusesse jäävad pank, postkontor, kaks raamatukogu, avalik internetipunkt, kauplused, lasteaed, koolid, perearstid, kirik ja spordihoone.
Samuti kiitis Selesneva transpordiühendusi: liinibussiga on võimalik sõita valla- ja maakonnakeskusesse Rakveresse, 2 kilomeetri kaugusel asub rongijaam, kust saab liikuda Tartu ja Tallinna poole. Peale pagulaskeskuse asukate on lihtsam liikuda ka nende tugiisikutel, kes elavad üle Eesti.
Mõistev suhtumine
“Keskuses elavad inimesed on sageli kurtnud eraldatust. Tihedam suhtlemine kohalike elanikega võimaldaks varjupaigataotlejatel paremini kohanduda meie ühiskonnaga ja siin kehtivate normidega. Vähem oluline pole ka ühiskonna mõistev suhtumine: varjupaigataotlejad on tihti pärit maailma kriisikolletest ja oma kodust lahkumine ei ole olnud neile kerge samm,” märkis juhataja.
Praegu elab keskuses 27 eri rahvusest varjupaigataotlejat Albaaniast, Kosovost, Afganistanist, Pakistanist, Süüriast, Kuubalt, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Elavandiluurannikult ning Sudaanist. Elanike hulgas on kaks last, kellest üks käib koolis ja teine on emaga kodus. “On tähelepanuväärne, et see ühest Balkani riigist pärit laps käib eestikeelses koolis ja õpib seal neljadele-viitele, olles Eestis elanud vaid pool aastat,” rääkis Selesneva.
Varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus on oma praeguses asukohas tegutsenud alates 2000. aastast. Kui keskus viiakse üle Väike-Maarja valda, annab sotsiaalministeerium Jaamaküla hoonete kompleksi üle Riigi Kinnisvara ASile. “Meie poolt on sellekohane eelnõu läinud rahandusministeeriumisse ja jaanuaris esitatakse see valitsusele,” ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Maarja Värav.
Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm märkis, et hoonete kompleks antakse üle kui riigile mittevajalik vara ja kuulub seega võõrandamisele.
Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla ütles, et kui pagulaskeskus praegusest asukohast välja kolib, oleks kogukonnale oluline, et see maja ei jääks tondilossina seisma.
Artikkel ilmus 19. detsembril 2013 ajalehes Põhjarannik.