Edastasime Eesti Päevalehe toimetusele järgneva pöördumise, mis oli ajendatud 19. septembri 2014 ajalehe põhiloost, mis rääkis Eesti idapiirist (http://epl.delfi.ee/news/eesti/elu-nato-idapiiril-valvur-puhastab-piirij...):
---
Lp Urmo Soonvald, Holger Roonemaa, Kärt Anvelt,
Eesti Pagulasabi ja Eesti Inimõiguste Keskus pöörduvad Teie poole seoses reedeses, 19. septembri 2014 lehes ilmunud artikliga “Elu NATO idapiiril: valvur puhastab piirijoont enda traktoriga” (autorid Holger Roonemaa ja Kärt Anvelt). Soovime teie tähelepanu juhtida kahele probleemsele asjaolule artikli tekstis.
Esiteks, artiklis on selleks mitte ette nähtud kohas piiri ületavaid inimesi nimetatud läbivalt “illegaalideks” (kokku neljal korral). Juhime esmalt tähelepanu, et ükski inimene ei saa iseenesest olla illegaalne või ebaseaduslik, seda saavad olla inimese teod, nagu näiteks ebaseaduslik piiriületus. Sõnade nagu “illegaal” ja “illegaalne immigrant” kasutamine on dehumaniseeriv ja inimväärikust alandav ning õhutab ühiskonnas sallimatust ja võõraviha. Terminid, mida kasutavad ajakirjanikud, kujundavad ka lugejate suhtumist ja hoiakuid, mistõttu tuleb ajakirjandusel oma keelekasutuses olla eriti tähelepanelik ja neutraalne. Seetõttu kutsume üles Eesti Päevalehte edaspidi mitte kasutama ebatäpset ja dehumaniseerivat kõnepruuki ebakorrapärast migratsiooni käsitledes.
Lisaks tasub märkida, et praeguseks on sõnade nagu “illegaal” ja “illegaalne immigrant” kasutamisest ebakorrapäraste piiriületajate suhtes loobunud mitmed maailma juhtivad meediakanalid, neist kõige olulisemana Associated Press, mille stiilijuhist kasutavad paljud USA väljaanded (vt http://blog.ap.org/2013/04/02/illegal-immigrant-no-more/).
Teiseks on artiklis käsitletud kõiki ebakorrapäraselt piiri ületanud inimesi ühtse kuritegeliku isikute rühmana. Suur osa piiriületajatest on inimesed, kes on põgenenud oma koduriigist tagakiusamise või relvakonflikti tõttu ning vajavad seetõttu välisriigi kaitset. Piiripunktides ja teistel turvalistel viisidel Euroopa Liidu riikidest varjupaika paluda on aga praktiliselt võimatu (tulenevalt viisanõuetest ja ümberasustamiskohtade vähesusest), mis sunnibki abivajajaid ebaregulaarselt Euroopa Liidu riikidesse (sh Eestisse) sisenema. Alles nädal tagasi sai Vahemerel Euroopasse jõudmise katsel surma ligikaudu 700 inimest, neist suur osa pärit Süüriast ja Eritreast – teisisõnu riikidest, millest tulnud inimesed üldiselt Euroopas varjupaika saavad.
Ka suur osa Eestisse ebaregulaarselt sisenenud inimestest vajavad rahvusvahelist kaitset. 2013. aastal, mil artiklis toodud info põhjal tabati 383 riigipiiri ebaseaduslikul viisil ületanud inimest, esitas Eestile varjupaigataotluse 97 inimest, kellest suurem osa kuulub nimetatud 383 sisse. Seejuures tasub märkida, et kõik inimesed, kes esitavad riigile varjupaigataotluse, on lähtuvalt 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artiklist 31 vabastatud igasugusest karistusest ebakorrapärase piiriületuse eest ning neid ei tohi käsitleda kurjategijatena.
Oleme seisukohal, et ebakorrapäraseid piiriületusi tuleb meedias käsitleda kontekstitundlikumalt, selgitades lugejatele ka põhjusi, miks inimesed selleks mitte ette nähtud kohas piiri ületavad. Oleme tulevikuski vajadusel abiks nende teemade käsitlemisel ajakirjanduses.