Mais alustas Ida-Ukrainas, Zaporižžja linnas tööd Eesti Pagulasabi esimene vabatahtlik sotsiaaltöötaja Minni Sirge. Mõne päeva eest saime Minnilt kirja uudistega:
"Tere, Eesti!
10. mail tõi vabatahtlik töö Eesti Pagulasabis mind Zaporižžjasse. Minu eesmärgiks on abistada sisepõgenikke, keda siin linnas on umbes 80 000, neist 40% on lapsed. Koostööd teen kohalike vabatahtlike psühholoogidega. Siin viibitud päevade jooksul olen külastanud erinevaid põgenike majutusasutusi. Mina tegelen põhiliselt lastega – joonistame, kleebime, meisterdame ning arendame selle läbi koostööoskusi ja käelist tegevust. Siin on mitmeid lapsi, kes ei käi koolis/lasteaias, sest vanemad ei taha seda ja neid põhjusi on erinevaid. Esinenud on olukordi, kus lastel on võimalik minna lähedal asuvasse vene kooli, kuid vanemad tahavad, et lapsed käiksid ukraina koolis. Ukraina kool asub aga asub kõrval kvartalis ning vanemad ei taha, et lapsed kodust kaugel koolis käiksid.
Fotodel: Esimene päev sakslaste loodud moodullinnakus (Модульный Городок) / Lapsed Opõtnaja (Опытная) ühiselamu ees
Põgenike ühiselamuid on erinevaid, kuid enamasti asuvad nad linna servas. Tegemist on suhteliselt halvas seisus 5-korruseliste majadega, kus toad on 12 m² suurused ning tualett ja köök koridoris ühiskasutuses. Lisaks on sakslaste poolt ehitatud ja selle aasta veebruaris avatud moodullinnak, mis mahutab umbes 400 põgenikku. Moodullinnak on rajatud samuti linna äärde, tühermaale.
Fotodel: Moodullinnak / Lapsed Историческа ühisealmus meisterdamas
Asjaajamine siin Ukrainas on suhteliselt aeglane ning kohati tundub, et nad pole minu siinolemist täiel määral ära kasutada osanud. Tavaline nähtus on see, et lepitakse kohtumine kokku selleks, et vahetada vaid telefoninumbreid. Ette on tulnud ka bürokraatiat: näiteks ei saa ma hetkel osaleda ühe kohapeal tegutseva rahvusvahelise organisatsiooni tegevustes. Nende vabatahtlikud on tasustatud, aga kuna mind ei tasustataks, siis käivad läbirääkimised juba pikemat aega.
Esimestel päevadel külastasin kohalike psühholoogidega erinevaid ühiselamuid, tutvusin tehtava tööga ning olukorraga üldiselt. Mõnedes majutusasutustes käin nüüdseks üksinda, kuid on ka kohti, kus alati käime koos kohaliku spetsialistiga. Vanematel on võimalus ennast kirja panna psühholoogi vastuvõtule. Seega kui tuleme kindlal ajal lastega tegelema, saavad vanemad pärast tegevusi psühholoogiga eraldi rääkida, kui selleks soovi peaks olema. Hetkel on uusi sisepõgenikke vähe lisandumas, paljud on siin elanud juba 8 kuud ning olukorraga kohanenud. Eriti suur oli psühholoogilise toe vajadus just algusperioodidel.
Fotodel: Vabatahtlik psühholoog Elena (paremal) käib neljapäeviti lastega tegelemas ning ka lapsevanematel on võimalik teraapiaks aeg kirja panna / Lapsed moodullinnakus on erinevas vanuses ja pärit erinevatest piirkondadest
Lapsed on mind ilusti vastu võtnud ning üldiselt adapteeruvad uute inimestega kiiresti. Juba peale esimest kohtumist rippusid jalgade küljes ja ei tahtnud, et lahkuksime. Laste omavahelist nääklemist ja tõuklemist tuleb samuti tihti ette. Erilisi tingimusi nendes majutusüksustes kahjuks pole. Kõigis pole eraldi nii-öelda lastetubagi, kus me oma tegevusi läbi saaksime viia. Mänguasjad ja muud vahendid puuduvad ning seetõttu võtame need alati ise kaasa.
Fotodel: Koostöös MTÜ Eesti Pagulasabi Ukraina-poolse koordinaatori Tatjanaga osteti lastele mänguasju / Lapsed isetehtud maskidega
Järgnevate nädalate jooksul on plaanis jätkata majutusüksustes käimist, võib-olla lisandub mõni koht juurde, kus saaksin üksi käia. Kes teab – ehk õnnestub ka Zaporižžjast väljapoole liikuda, et sealse eluoluga tutvuda.
Tervitusi Zaporižžjast, Ukrainast
Minni"
Ootame heade inimeste annetusi sisepõgenike abistamiseks Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblastites, kus on vajadus ravimite, toidu, hügieenitarvete, riiete-jalatsite jms järele. Aita Ukraina inimesi!
Eesti Pagulasabi lähetab Välisministeeriumi toel Ukrainasse vähemalt 6 psühholoogi, sotsiaaltöötajat ja eripedagoogi, kes jäävad sinna kuni 3 kuuks korraga.
Vabatahtlikud hakkavad tööle kohaliku vabatahtlike psühholoogide ühingu juures, kuhu kuulub 75 erialaspetsialisti. Ühingu liikmed pakuvad nõustamist ja psühholoogilist abi nii Ukraina sisepõgenikele kui ka kohalikele elanikele, kes on sõja tõttu kannatanud. Erilise tähelepanu all on oma kodudest põgenema pidanud lapsed, kes peavad toime tulema kodu ja teinekord ka lähedaste kaotusega ning sisseelamisega uues keskkonnas. Samuti viiakse läbi koolitusi õpetajatele ja teistele sotsiaaltöö spetsialistidele.