Eesti ametivõimud said tänavu esimesel poolaastal 56 varjupaigataotlust, kõige enam ehk 12 juhul küsisid Eestilt asüüli Ukraina kodanikud.
2013. aastal küsis Eestilt varjupaika kokku 97 inimest, kuid nende seas ei olnud ühtegi Ukraina kodanikku.
Tänavu esimesel poolaastal palus Eestilt varjupaika veel kaheksa Sudaani ja kaheksa Venemaa kodanikku, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Postimehele.
Kuue kuu jooksul palus Eestilt varjupaika ka kuus Egiptuse, neli Alžeeria, kolm Süüria, kolm Valgevene, kaks Bangladeshi, kaks Gruusia ja kaks Palestiina okupeeritud ala kodanikku. Samuti esitasid asüülitaotluse üks Albaania, üks Eritrea, üks Kameruni, üks Kasahstani, üks Kosovo ja üks Nigeeria kodanik.
Võrreldes eelmise aastaga on jäänud varjupaigataotluste suurusjärk samaks, kui tänavu sai Eesti poole aastaga 56, siis mullu samal ajal 54 asüülitaotlust.
Poole aastaga sai Eestilt varjupaiga 11 inimest, nende seas on viis Sudaani, kolm Süüria ja kolm Kosovo kodanikku. Mullu esimesel poolaastal andis Eesti varjupaiga kahele inimesele – ühele Afganistani ja ühele Venemaa kodanikule.
Tänavu 30. juuni seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses 45 varjupaigataotlust, mille suhtes oli otsus veel langetamata.
Uudist vahendab Postimees.