ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest möödub 65 aastat, kuid maailmas on selles vallas jätkuvalt suured probleemid. Eesti jaoks on tähtis küsimus, kas pagulaste aitamiseks piisab rahalisest panusest või peame olema valmis abivajajaid rohkem vastu võtma.
Lähiaastate kõige olulisemad muutused inimõiguste valdkonnas on otseselt seotud viimase aja vägivallakolletega. Nii näiteks on araabia kevade sündmused tõstatanud küsimuse internetivabaduse mõjust - kuidas tasakaalustada interneti väljendusvabadust ja sellest tulenevaid võimalikke julgeolekuohte. Teine küsimus on seotud tsiviilelanike kaitsega, mis on eriti aktuaalseks muutunud seoses Süüria kodusõjaga, vahendasid ERRi raadiouudised.
Riigikogu ja inimõiguste rühma liige Mart Nutt peab viimase paarikümne aasta lõikes aga üheks olulisemaks arenguks rahvusvahelise kriminaalkohtu loomist 2002. aastal.
Eesti jaoks on praegu õhus küsimus, kas piisab rahalisest abist pagulaste olukorra leevendamiseks või peaksime olema valmis võtma rohkem abivajajaid riiki.
"Me teame siin põhjendusi, et Eesti kui väikese riigi suutlikkus on väiksem kui suurematel riikidel - see on kõikidele selge. Samas on Eestile ette heidetud seda, et siin on kõige vähem pagulasi elanikkonna kohta Euroopa Liidus," rääkis Nutt.
Tema sõnul on praegu Eestis pisut üle 70 pagulase, kuid riigi suutlikkus on suurem. "Eesti saaks probleemideta hakkama 200-300 pagulasega. Samas on pagulasprobleem alati selles, et seda ei saa tihtipeale prognoosida. Praegu Vahemere ümber toimuv mõjutab Eestit suhteliselt vähe, aga nagu tekkis araabia kevad ootamatult, me ei tea, mis juhtub Ukrainas," selgitas ta.