President Toomas Hendrik Ilves ei kiida heaks valitsuse otsust mitte rahuldada Afganistanis Eesti üksusi aidanud tõlk Omari asüülitaotlust. Ilvese sõnul võiks Eesti võtta eeskuju ka hiljutisest Suurbitannia otsusest pakkuda afgaani tõlkidele elukohta.
"Briti valitsuse valmisolek pakkuda viieaastast viisat kõigile nende heaks rindepiirkonnas vähemalt aasta töötanud afgaanidele, saab olla eeskujuks ka Eestile, kelle kaitseväelased võitlevad koos brittidega Lõuna-Afganistanis," ütles Ilves ERR-i uudisteportaalile.
Ilves märkis, et Briti võimud lähtuvad samast põhimõttest, mida ta väljendas juba aprilli alguses: Eestil lasub moraalne kohustus aidata neid, kes on aidanud meie üksusi Afganistanis.
"Küsimus pole üksnes meie suuremeelsuses. Peame mõtlema ka sellele, et tõlgid säästavad oma tööga paljude – tänu neile tõlkidele lahingupiirkonnas õigeid otsuseid teinud – koalitsioonisõdurite elu. Ka nii mõnegi Eesti kaitseväelase elu," sõnas president.
"Selline tõdemus kohustab meid palju rohkemaks kui Eesti seni on teinud. Öeldes, et omasid me maha ei jäta, siis pidagem meeles – omade hulka kuuluvad ka meie üksuste tõlgid, kes oma tööga on ohtu seadnud enda julgeoleku," lisas ta.
Ilves lausus, et me toetame ja algatame mitmeid rahvusvahelisi resolutsioone nõrkade ning väetite aitamisest, aga kui seisame silmitsi konkreetse juhtumiga, ühe inimese probleemiga, siis järsku tõmbume bürokraatia varju. "Mina sellist suhtumist ei toeta – arvan jätkuvalt, et nõrgema kaitsmine on tugevama moraalne kohustus."
Lõpuks ei saa me presidendi sõnul unustada inimlikkust ja enda minevikku. "Küsigem, mis oleks juhtunud, kui meie kaasmaalased, kes pärast Teist maailmasõda punase terrori eest põgenesid, oleks teiste riikide poolt tagasi saadetud põhjendusel, et kodumaal neile ohtu pole? Meie enda lähiminevik kohustab meil iseendale ka selliseid küsimusi esitama," lõpetas president Ilves.
Eesti riik otsustas mai alguses mitte rahuldada Eesti kaitseväe kolme Afganistani rotatsiooni aidanud afgaan Omari ümberasumise taotlust.
Eile teatasid Briti võimud, et kuni 600 afgaani tõlki, kes on töötanud Briti vägede heaks, saavad õiguse asuda elama Suurbritanniasse. Tõlgid saavad viieaastase viisa, mille tähtaja lõppemisel võivad nad üldistel alustel taotleda alalist elamisluba.
Välisminister Urmas Paeti ja kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitusel ei kavatse Eesti oma otsust tõlk Omari asüülitaotluse suhtes muuta.
Uudist vahendab ERRi uudisteportaal.