Europarlamendi saadik Tunne Kelam (IRL) on seda meelt, et Suurbritannia valitsuse meelemuutuse valguses peaks ka Eesti vaatama üle otsuse mitte anda asüüli Eesti üksuse tõlgile Omarile, sest väited Afganistani turvalisusest on silmakirjalikud ja ei vasta reaalsusele.
Eile selgus, et Suurbritannia valitsus on valmis andma umbes 600 afgaani tõlgile kuni viieaastase viisa, et kaitsta neid võimalike kodumaal varitsevate ohtude eest pärast välisvägede lahkumist, Eesti välis- ja kaitseministri kinnitusel ei kavatse aga riik muuta oma otsust tõlk Omarile asüüli andmisest keelduda.
Kelam rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et tema meelest on Suurbritannia otsus hea signaal ja ka Eesti peaks seda järgima.
Kelami hinnangul on Omari otsuse ümbervaatamine mõeldav, oleks moraalselt õige ja üldse mitte piinlik.
"Kui me vaatame Suurbritannia valitsuse otsust, siis on seal selgelt klassifitseeritud need tingimused. See ei ole igaveseks, aga see tagab neile inimestele teatud hingetõmbeaja, suurema turvalisuse ja see on lihtsalt tähtis. See on solidaarsusavaldus inimestega, kelle vabaduse ja demokraatia kaitseks aastaid on Afganistanis võideldud," rääkis ta.
Kuigi valitsusliikmed, sh Kelami erakonnakaaslasest kaitseminister on korranud hiljuti Eestis visiidil käinud Afganistani presidendi Hamid Karzai väiteid, et Afganistanis tagatakse turvalisus ja keegi ei pea hirmu tundma, Kelam sellega ei nõustu.
"Minu meelest Afganistani olukord on läbi aastate üsna teada, ka meie esindajad on seal olnud, me teame, et see ei ole turvaline," sõnas Kelam, tuues kohe näiteks Iraagi, kust on liitlasväed lahkunud, kuid olukord järsult halvenenud.
"Ei saa kuidagi öelda, et Iraak oleks turvaline maa, ja seda enam Afganistan, kus ametlikult käib kodusõda edasi. Niiet selles mõttes me ei saaks küll anda mingeid turvalisusetagatisi neile inimestele, kes on liitlasvägedega koostööd teinud. See oleks lausa silmakirjalik ja midagi täiesti lahus tegelikust reaalsusest," rääkis ta.
Kelam tõrjus samas väidet, et kui Eesti lähtus otsuse tegemisel suuresti Suurbritannia eeskujust ja kui nüüd Suurbritannia tegi meelemuutuse ja Eesti teeks koheselt sama, saaks öelda, et Eesti teeb täpselt nii nagu London ees.
"Küsimus on ikkagi põhimõtetes, väikeriigi jaoks poliitika peaks lähtuma eelkõige põhimõtetest ja meie üks põhimõte on kindlasti solidaarsus. Riiklik julgeolek ja turvalisus on kõige tähtsam, aga kui me oleme püüdnud kaasa aidata teiste maade ja rahvaste turvalisuse tugevdamiseks, siis on täiesti õige minu meelest see põhimõte, et me püüame neid inimesi aidata ja ka neid turvalisse tsooni toimetada, mitte jätta neid tapmisohtu," rääkis ta.
Uudist vahendab ERRi uudisteportaal.