Migratsiooniekspert Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist kommenteeris afgaani tõlgi varjupaiga taotlemist, öeldes, et Eesti oleks pidanud targa riigina ette nägema, et sõda jõuab kord ka meile koju.
Kallas ütles ETV saates "Vabariigi kodanikud", et tema on seisukohal, et oma mehi lahinguväljale maha ei jäeta.
"Mulle tundub, et Eesti riik ei tahtnud antud momendil vastutust võtta, aga kui tehti otsus osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös, siis oleks pidanud ikkagi targa riigina ette nägema ka seda, et see sõda jõuab ka meile koju, selles mõttes, et siia jõuavad afgaani põgenikud ja varjupaigataotlejad. Kui me seal sõdime, siis Kodu-Eesti ei jää sellest puutumata," selgitas Kallas.
Ta lisas, et ameeriklased on saanud valusa õppetunnini sellest, et sõda jõuab varem või hiljem koju. "Meie puhul on see Omari näide esimene. Me peame nüüd hakkama otsustama olukorda, kus sõda on näitlikult öeldes meie piirini jõudnud," märkis ta.
Eestil on varjupaiga andmisest keelduja maine
Kristina Kallas sõnas saates, et tema hinnangul on Eestil tekkinud juba varjupaigast keelduja maine.
"Ma arvan, et nii poliitikud ja ametnikud näevadki, et see on tore, et ei tuleks vastuvõtutingimusi paremaks teha, tuleks kinnipidamist laiendada, et teha Eestis olemine võimalikult ebamugavaks, et nad siia ei tuleks," rääkis Kallas.
Samas tõdes ta, et saab mingil määral sellest soovist aru. "Koos varjupaigavoogudega rändab siia väga palju neid, kes tulevad siia proovima, nad ei ole tegelikult hädas, aga nad tulevad proovima, et äkki saavad sisse. Terade sõkaldest eraldamine võtab väga palju aega ja ta on riigile kulukas. Tihti jääbki õhku küsimus, kas oli õigustatud talle varjupaiga andmine või mitte," selgitas ekspert.
"Kui riik läheb väga kinni ja hakkab väga rangelt sellesse suhtuma ja kõiki varjupaigataotlejaid potentsiaalsete kuritarvitajatena nägema, siis juhtub see, et tõeliselt hädas olijad, need, kes tõeliselt oma inimõiguste rikkumise eest pagevad, jäävad hammasrataste vahele, neid koheldakse väga ebainimlikult, ebaväärikalt selle tõttu, et teised ka on halvad olnud," lisas ta.
Skype'i juht: Eesti teeb vähe selleks, et tipptalente siia tuua ja siin hoida
Skype Eesti juht Tiit Paananen rääkis saates, et infotehnoloogia valdkonnas on kompetentsi otsimine ja talendijaht globaalne. "Siin me räägime hoopis teisest seltskonnast, me räägime inimestest, kes on fokusseerunud oma valdkonnale ja ta on omandanud tipptaseme teatud alal ja nad otsivad väga potentsiaalikates ettevõtetes endale väljendust," selgitas ta.
Paananen tõdes, et Eestis on talentide siia toomise protseduur läinud järjest paremaks, samas teeme väga vähe selle nimel, et tipptalente siia meelitada ja neid siin hoida.
Uudist vahendab ERRi uudisteportaal: http://uudised.err.ee/index.php?06278702