Uudised
ÜRO saadik: Eesti peaks hakkama pagulasi ise siia tooma
ÜRO põgenikeorganisatsiooni Põhja- ja Baltimaade esindaja Markku Aikomusi sõnul on seda hädasti vaja, sest samal ajal kui riigid konfliktipesade ümber on pagulastega üle koormatud, võeti mullu Eestisse vastu seitse pagulast. Teisalt pole varem maailmas kunagi nii palju põgenikke olnud.
ÜRO avaldas värske raporti pagulastest – üle maailma on kodust põgenenud üle 51,2 miljoni inimese, mis on esimest korda rohkem kui vahetult pärast II maailmasõda. Markku Aikomus, miks need arvud nii suured on?
Üks põhjus on see, et hiljutised konfliktid Süürias, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Lõuna-Sudaanis on väga tõsised kriisid ja neid tuleb kogu aeg juurde, samal ajal on meil aga vanad konfliktipesad Afganistanis, Somaalias ja Kongos, millele ei paista mingisugust poliitilist lahendust. See tähendab, et uutest riikidest tuleb muudkui põgenikke juurde, ent ka ammused põgenikud ei saa koju naasta. 2013 oli ka viimase 25 aasta jooksul tagasi koju pöördunud põgenike arvult tagantpoolt neljas. Seda enam, et osa koju naasnud inimesi on pidanud uuesti põgenema.
Ülejäänud intervjuud saab lugeda Eesti Päevalehest.
Siseministeeriumi ametnik pagulastest: teeme kõik, mida EL ette näeb, aga mitte rohkem
«Me jätkame ikka seda ranget poliitikat,» ütles täna pärast pagulasuuringu esitlust Aivi Kuivonen siseministeeriumist. «Teeme kõik, mida Euroopa Liit on ette näinud, aga mitte rohkem.»
Täna avaldatud uuringufirma Saar Poll uuringu järgi arvab umbes 70 protsenti Eesti elanikest, et Eesti riik peaks pigem takistama pagulaste sisserännet.
Nii on ka Eesti ametlik pagulaspoliitika olnud alati konservatiivne, kuigi sellised uuringu tulemused Euroopa Pagulasfondi senise koordinaatori Kuivoneni sõnul pagulaspoliitikat kuidagi ei mõjuta.
Varjupaigataotlejate puhul lähtutakse ikka konkreetsest seadusest.
Kuigi poliitika jääb samaks, muutub järgmisest aastast aga see, et varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele hakatakse rohkem tuge pakkuma. Seda Euroopa Liidu rahadega.
EL saadab siia järgmiseks seitsmeks aastaks kümme miljonit eurot, millele Eesti riik lisab kohustusliku 25 protsenti.
Muuhulgas saavad pagulased saavad selle raha eest osaleda ühepäevastel koolitustel, mis peaks neil aitama Eestis elamiskohta, tööd ja õppimisvõimalusi leida.
Kõike seda peab riik, kes inimesele rahvusvahelist kaitset pakub, niikuinii pakkuma. Nüüd hakkab Eesti seda aga tegema regulaarselt. Varem olid koolitused projektipõhised.
Praegu hindab Euroopa Komisjon Eesti riigi programmi. Kui sellega päri ollakse, hakkab raha laekuma järgmisel aastal.
Seda eraldatakse varjupaiga-, rände- ja integratsiooniteemadele ning on mõeldud vaid kolmandate riikide kodanikele.
«Praegu öeldakse, et inimesed ei ole liberaalsed [sisserännet üldiselt soodustav], sest nad ei tea sellest teemast midagi,» ütles Kuivonen.
«Samas tuli uuringust välja, et nad ei tahagi midagi teada selle kohta. Kahe otsaga asi.»
Uudist vahendab Postimees.
Varjupaika paluvate ukrainlaste arv on oluliselt kasvanud
Viimasel ajal on Eestilt varjupaika paluvate ukrainlaste arv oluliselt kasvanud, mida võib selgitada ebastabiilse olukorraga Ukrainas.
«Tänavu on Eestis varjupaigataotluse esitanud Ukraina kodanike arv oluliselt kasvanud. Kui aasta esimese kahe kuu jooksul varjupaika ei taotletud, siis alates märtsist on esitatud kümme varjupaigataotlust, neist neli maikuus,» rääkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) välismaalastetalituse peaekspert Leen Eenpalu BNSile.
Ukrainast tulnud varjupaigataotlejad on põhjustena välja toonud välja ebastabiilse olukorra nende koduregioonis, hirmu tuleviku ees, soovimatuse asuda ümber mõnda teise rahulikku Ukraina regiooni, samuti pensionide maksmise külmutamise. Mõnedel juhtudel Eesti on valitud põhjusel, et taotlejal on Eestis sugulased ja tuttavad.
«Menetleme varjupaigataotlusi seadusega ettenähtud korras ning vaatame iga taotlust läbi individuaalselt. Varjupaigataotlusi on esitatud nii piiril kui ka tuldud esitama PPA-sse,» rääkis Eenpalu.
Uudist vahendab Postimees.