Uudised
Eesti vabaühendused koguvad raha Ukraina inimeste aitamiseks
Kolm Eesti vabaühendust alustasid ühiskampaaniaga “Ukraina heaks!”, millega kogutakse annetusi Ukraina sisepõgenike ja konfliktis kannatanute abistamiseks. MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskus koguvad annetusi kolme humanitaarprojekti läbiviimiseks. Annetusi saab teha kampaanialehel www.ukrainaheaks.ee.
Ametlikult on Ukrainas registreeritud enam kui 300000 sisepagulast, kuid mitteametlikel hinnangutel võib nende arv olla kordades suurem. “Suur osa konfliktipiirkondadest põgenenud inimestest on paigutatud ühiselamutesse, spordilaagritesse ja suvilatesse, kus pahatihti puudub küte, soe vesi ja korralikud söögitegemise võimalused. Eriti murettekitav on olukord talve peatse tuleku tõttu. Puudu on muuhulgas toidust, ravimitest ning soojadest riietest ja tekkidest.”
Ühiskampaania koordinaatori Eero Jansoni sõnul näib Eesti ühiskonnas olevat tugev tahe midagi Ukraina heaks ära teha. “Ukraina inimeste jaoks on tegemist täna ajaloo ühe raskeima hetkega, kus peamisteks kannatajateks on naised, lapsed ja vanurid. Eesti riik ja ühiskond on suuteline neid kõige nõrgemaid aitama ja koos heade inimeste abiga soovimegi Ukraina inimesi toetada.”
Kampaanialehel www.ukrainaheaks.ee saavad inimesed toetada kolme erinevat projekti ning jälgida nende teokssaamist.
MTÜ Eesti Pagulasabi suunab kogutud vahendid Zaporižžja oblastisse, mis on Donetski vahetu läheduse tõttu üks suuremaid sisepõgenike sihtkohti. Kõige enam on puudust toidust, hügieenitarvikutest, ravimitest ja soojadest riietest, samuti aidatakse majutuskohtade elamiskõlblikuks tegemisega. Abi andmist koordineeritakse otse kohapeal, koostöös kohalike omavalitsuste ja ühingutega.
MTÜ Mondo kogub annetusi Luhanski piirkonna elanikele toidupakkide ja Stšastje ja Popasna haiglatele ravimite soetamiseks. MTÜ Mondo kohapealseks partneriks on piirkonda hästi tundev kodanikealgatus Vostok SOS.
MTÜ Ukraina Kultuurikeskuse kogutud annetusraha läheb kannatanutele meditsiinilise abi tagamiseks ja nende perede toetamiseks. Kannatanuid aidatakse muuhulgas korduvate operatsioonide rahastamise ja proteeside soetamisega. Abi antakse koostöös kohapealse Eesti saatkonna ja mitmete kohalike ühingutega.
Kampaania kestab kogu oktoobrikuu ning hiljemalt novembris alustavad organisatsioonid Ukrainas abi andmisega. Jooksvalt jagatakse projektide käekäigu kohta infot kampaanialehel www.ukrainaheaks.ee ja Facebooki lehel www.facebook.com/ukrainaheaks.
Eesti peaks olema vajadusel valmis Ukraina põgenikele pakkuma ka peavarju
Eesti parlamendifraktsioonid pooldavad konservatiivse pagulaspoliitika järgimist. Küll aga peaks oma mobiilsuse poolest tuntud Eesti olema valmis kiirelt reageerima ja lisaks rahalisele toetusele pakkuma sõjapõgenikele siin ka peavarju.
„Kui see vajadus tekib ja kui sündmused tõepoolest eskaleeruvad, siis tuleb asjad muidugi ümber vaadata,“ selgitas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Kallemets „Aktuaalsele kaamerale“.
Kõige olulisem on tema sõnul see, et Eesti valitsus suurendab järgmise aasta riigieelarves humanitaar- ja arenguabi 2 miljoni euro võrra, jõudes 12 miljoni euroni.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tuletas meelde, et äge sõjategevus käib hetkel vaid Ukraina kahes oblastis ja seega tuleks soosida põgenikele peavarju leidmist Ukraina territooriumil.
Praegu on väga paljud põgenikud sunnitud elama näiteks vanades pioneerilaagrites ja koolimajades, kuid talv on varsti ukse ees. Näiteks Saksamaa teatas eile, et annab Ukraina valitsusele 25 miljonit eurot, mille eest ehitatakse riigi idaoblastite põgenikele eluasemed.
„Esimene samm, millega Eesti ja meie teised partnerid Euroopas koos Ukrainaga peavad tegelema, on see, et luua põgenikele vajalikud tingimused Ukraina enda territooriumil,“ märkis Mihkelson.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on tegemist põhimõttelise otsusega, millist abi Eesti soovib Ukrainale anda.
„Praegu oleme rääkinud pigem humanitaar- ja rahalisest toetusest. Kui me otsustame minna inimeste tasandile, siis poliitilisel tasandil on see valitsuse otsus ja võib-olla on vaja ka mõningaid tehnilisi täpsustusi. Siin aga pikka menetlust vaja pole,“ selgitas Reps.
Lisaks riigiametitele saavad ka hoolivad eraisikud ukrainlasi abistada, nimelt alustavad homme kolm Eesti vabaühendust ühiskampaaniat "Ukraina heaks!", millega kogutakse annetusi Ukraina sisepõgenike ja konfliktis kannatanute abistamiseks.
Lugu oli eetris Aktuaalses Kaameras (30.09.2014)
Selgitav pöördumine Eesti idapiiri puudutava artikli teemal
Edastasime Eesti Päevalehe toimetusele järgneva pöördumise, mis oli ajendatud 19. septembri 2014 ajalehe põhiloost, mis rääkis Eesti idapiirist (http://epl.delfi.ee/news/eesti/elu-nato-idapiiril-valvur-puhastab-piirij...):
---
Lp Urmo Soonvald, Holger Roonemaa, Kärt Anvelt,
Eesti Pagulasabi ja Eesti Inimõiguste Keskus pöörduvad Teie poole seoses reedeses, 19. septembri 2014 lehes ilmunud artikliga “Elu NATO idapiiril: valvur puhastab piirijoont enda traktoriga” (autorid Holger Roonemaa ja Kärt Anvelt). Soovime teie tähelepanu juhtida kahele probleemsele asjaolule artikli tekstis.
Esiteks, artiklis on selleks mitte ette nähtud kohas piiri ületavaid inimesi nimetatud läbivalt “illegaalideks” (kokku neljal korral). Juhime esmalt tähelepanu, et ükski inimene ei saa iseenesest olla illegaalne või ebaseaduslik, seda saavad olla inimese teod, nagu näiteks ebaseaduslik piiriületus. Sõnade nagu “illegaal” ja “illegaalne immigrant” kasutamine on dehumaniseeriv ja inimväärikust alandav ning õhutab ühiskonnas sallimatust ja võõraviha. Terminid, mida kasutavad ajakirjanikud, kujundavad ka lugejate suhtumist ja hoiakuid, mistõttu tuleb ajakirjandusel oma keelekasutuses olla eriti tähelepanelik ja neutraalne. Seetõttu kutsume üles Eesti Päevalehte edaspidi mitte kasutama ebatäpset ja dehumaniseerivat kõnepruuki ebakorrapärast migratsiooni käsitledes.
Lisaks tasub märkida, et praeguseks on sõnade nagu “illegaal” ja “illegaalne immigrant” kasutamisest ebakorrapäraste piiriületajate suhtes loobunud mitmed maailma juhtivad meediakanalid, neist kõige olulisemana Associated Press, mille stiilijuhist kasutavad paljud USA väljaanded (vt http://blog.ap.org/2013/04/02/illegal-immigrant-no-more/).
Teiseks on artiklis käsitletud kõiki ebakorrapäraselt piiri ületanud inimesi ühtse kuritegeliku isikute rühmana. Suur osa piiriületajatest on inimesed, kes on põgenenud oma koduriigist tagakiusamise või relvakonflikti tõttu ning vajavad seetõttu välisriigi kaitset. Piiripunktides ja teistel turvalistel viisidel Euroopa Liidu riikidest varjupaika paluda on aga praktiliselt võimatu (tulenevalt viisanõuetest ja ümberasustamiskohtade vähesusest), mis sunnibki abivajajaid ebaregulaarselt Euroopa Liidu riikidesse (sh Eestisse) sisenema. Alles nädal tagasi sai Vahemerel Euroopasse jõudmise katsel surma ligikaudu 700 inimest, neist suur osa pärit Süüriast ja Eritreast – teisisõnu riikidest, millest tulnud inimesed üldiselt Euroopas varjupaika saavad.
Ka suur osa Eestisse ebaregulaarselt sisenenud inimestest vajavad rahvusvahelist kaitset. 2013. aastal, mil artiklis toodud info põhjal tabati 383 riigipiiri ebaseaduslikul viisil ületanud inimest, esitas Eestile varjupaigataotluse 97 inimest, kellest suurem osa kuulub nimetatud 383 sisse. Seejuures tasub märkida, et kõik inimesed, kes esitavad riigile varjupaigataotluse, on lähtuvalt 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artiklist 31 vabastatud igasugusest karistusest ebakorrapärase piiriületuse eest ning neid ei tohi käsitleda kurjategijatena.
Oleme seisukohal, et ebakorrapäraseid piiriületusi tuleb meedias käsitleda kontekstitundlikumalt, selgitades lugejatele ka põhjusi, miks inimesed selleks mitte ette nähtud kohas piiri ületavad. Oleme tulevikuski vajadusel abiks nende teemade käsitlemisel ajakirjanduses.