Uudised
Volinik Malmström: Eestigi võiks ehk paar Süüria pagulast vastu võtta
Kui Ukraina kriis süveneb ja põgenikud koputavad uksele, võib Eestigi vajada ootamatult teiste riikide abi ja mõistmist.
Eile Tallinna väisanud Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmstöm tutvustas kõrgetasemelisel EL-i pagulaspoliitika konverentsil valdkonna uuemaid suundumusi. Eesti Päevalehele antud intervjuus rääkis ta, et üritab EL-i riike veenda Euroopa lõunapiiril suurenenud pagulaste survet jagama.
Euroopa Liit ja te ise olete pühendanud tähelepanu peamiselt lõunapiirile ja sinna suunatud migratsioonisurvele. Aga nüüd on meil Krimm ja kahjuks võimalus, et midagi juhtub ka Ida-Ukrainas. Kas siis, kui Ukrainas konflikti ei peatata ja rahulikku olukorda ei taastata, peame hakkama mõtlema ka inimeste saabumisele ida poolt?
Jah. Just sellepärast vajame asüülisüsteemi, mis toimiks kõigis riikides. Nagu ütlesite, fookus on olnud Euroopa lõunapiiril. Kuid Ukraina või Valgevene kriisil võib olla tagajärgi siinpool. Seega kohe, kui kriis Ukrainas puhkes, hakkasime valmistuma. Oleme pidevalt kontaktis piirivalveteenistuste, kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et saada varakult teada, kas piiridel on liikumist. Riigid, kellega suhtleme, on Poola, Ungari, Slovakkia, Rumeenia – Ukrainaga piirnevad riigid. Seni pole näha olnud mingit liikumist, aga hoiame siiski nende riikidega ühendust. Samuti arutasime seda kümne päeva eest Brüsselis siseministrite kohtumisel. Nii et jah, peame valmistuma. Kuigi see pole praegu eriti tõenäoline, võib kriis, nagu ütlesite, ka eskaleeruda.
Palusite hiljuti Euroopa Liidu liikmesriike, et nad jagaksid akuutsete kriiside ajal omavahel rohkem asüülitaotlejate, pagulaste koormust. Miks peaksid teised riigid teie arvates seda tõsiselt võtma?
Jah, oleme palunud, et liikmesriigid jagaksid rohkem koormust, aga see pole kohustuslik. Kui vaatame kasvõi Süüria kriisi, siis pole see Euroopast sugugi väga kaugel. Igaüks võib näha tsiviilelanike ja laste kohutavaid kannatusi. Pagulased on jõudnud enamasti Süüriaga piirnevatesse riikidesse, mitte Euroopasse. Kuid need, kes on võtnud ette teekonna Euroopasse, teevad seda veoautodes, konteinerites, väikestes paatides… Mõned neist upuvad teekonnal. Need inimesed vajavad kaitset. Võib-olla mitte igaveseks, aga vähemalt ajutiselt. Kui iga riik aitaks natukene ja tagaks neile turvalisuse, siis suudaksime kaitsta kõige haavatavamaid. Kui igaüks võiks neist laagritest vastu võtta kasvõi mõne ümberasuja, siis teeksime palju rohkem ära. Aga ma ei saa sundida riike seda tegema. Saan neid ainult paluda. Ka Eesti võiks ehk vastu võtta paar pagulast, et väljendada solidaarsust.
Intervjuud saab edasi lugeda Eesti Päevalehest.
Kristina Kallas: Eestis tuleks tagada varjupaigataotlejate ligipääs tööturule
Eestis on probleeme pagulastele juriidilise abi, aga ka kvaliteetse tõlketeenuse pakkumisega. Esmajärjekorras tuleks aga tagada varjupaigataotlejate ligipääs tööturule, leiab Kristina Kallas Eesti Pagulasabist.
Tallinnas arutati täna Euroopa ühise varjupaigapoliitika teemadel. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku ameti andmetel oli 2012. aasta lõpus ainuüksi Euroopas põgeniku- või sellele sarnases staatuses üle 1,5 miljoni inimese. Rahvusvahelises plaanis konfliktide arv pigem kasvab kui kahaneb ja sellega seoses suureneb ka surve Euroopa Liidu välispiiridele, vahendasid ERRi raadiouudised.
Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström tõdes, et ühtse Euroopa asüülisüsteemi väljatöötamine ja liikmesriikide vahel kokkuleppimine on kestnud pea 14 aastat. Liikmesriigid peavad nüüd ühtsed põhimõtted ka oma seadustesse kirjutama.
"Palju probleeme on olnud. Mõned riigid peavad oma süsteemi algusest üles ehitama, mõnel on vaja teha vaid väikesed muudatused. Kuid uute ühiste reeglitega on meil selge arusaam, kuidas põgenike vastu võtta, kuidas neid kohelda, missugused on nende õigused, kuidas kaitsta kõige nõrgemaid. Kerge see ei ole, kuid me kindlasti saavutame eesmärgi," ütles Malmström.
Euroopa pagulaste ja väljarännanute nõukogu peasekretär Michael Diedring tunnistab, et ühtne asüülisüsteem seab riikidele küll kindlad juhised, kuidas toimida, kuid kohapeal ei pruugi asjad nii minna.
"Kui vaadata, mis juhtub täna või homme koha peal, siis isegi, kui paberi peal on öeldud, et lapsi kinnipidamisasutustesse ei panda, siis reaalsuse on vastupidi," ütles Diedring.
Omalt poolt on nõukogu oma kodulehel loonud asüüliinformatsiooni andmebaasi, kus saab võrrelda liikmesriikide edusamme ühtse Euroopa asüülisüsteemi juurutamisel.
Eestis Pagulasabis töötava Kristina Kallase sõnul võiks Eesti lubada varjupaigataotlejatel taotluse ajal töötamise. "Varjupaigataotlejatel ei ole õigust töötada, mis tähendab seda, et isegi kui varjupaigaotsus kaevatakse edasi - mõnikord või see protsess kesta 2,5 aastat - siis kogu selle aja on inimene kohustatud elama toimetulekutoetustest. Meie leiame, et see pole kasulik riigile ega ka inimesele ning tuleb lubada inimesel töötada," ütles Kallas.
Pagulastega tegelevate organisatsioonide sõnul vajab kiiret lahendamist ka olukord, kus et põgenikel puudub võimalus legaalselt riiki siseneda.
"On paradoksaalne, et oleme kulutanud nii palju aega ja raha süsteemi loomisele, kuid siis ei luba me inimesi sisse, et süsteemist osa saada," ütles Michael Diedring.
"Me saame Euroopa Liitu lubada neid, kes otsivad tööd. Hiljuti kiitsime heaks võimaluse lasta Euroopa Liitu majanduspõgenikke, kes tuleksid paariks kuuks tööle, näiteks põllumajandusse, ja läheksid siis tagasi. Kõik riigid saavad osaleda ümberasustamises, võtta vastu põgenikelaagrist Süüria põgenikke," rääkis siseasjade volinik Cecelia Malmström.
Euroopa Liidu siseselt jagunevad põgenikud väga ebaühtlaselt. Ka Eesti võiks märksa rohkem osaleda Euroopa siseses pagulaste ümberasustamises, märkis Kristina Kallas. Seda enam, et veel eelmise sajandil põgenesid ka paljud eestlased sõja eest.
Uudist vahendab ERR uudisteportaal.
Välisminister Urmas Paet: immigratsioonisurve Euroopale on kasvav
Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Euroopa ühise varjupaigapoliitikat käsitleval konverentsil, et seoses suurte konfliktidega Süürias ja erinevates Aafrika piirkondades on immigratsioonisurve Euroopale kasvav.
Ukraina kriisist ning sealsete elanike abistamisest kõneldes rõhutas välisminister Paet vajadust aidata inimesi Ukrainas kohapeal.
„Euroopa Liidul ja rahvusvahelisel üldsusel on oluline toetada Ukrainat õigusriigi ülesehitamisel ning oma kogemuse jagamisega toetada sealse ühiskonna reformimist,“ rõhutas Paet. Ta lisas, et Eesti on toetanud Ukrainat ka humanitaarabikorras 85 000 euroga ning valmis võtma Eestisse ravile kümmekond vigastatut, kes on Ukraina meeleavaldustes kannatada saanud.
Nüüdisaegse maailma väljakutsed alates üleilmastumisest, lõpetades majanduskriisi järelmitega ning Euroopa tulevase konkurentsivõimega seavad välisminister Urmas Paeti sõnul rändega seotud küsimused erilise tähelepanu alla.
„Eeldatavasti kasvab tulevikus liikuvus erinevate kontinentide vahel ja suurem rändesurve Euroopa suunal on tõenäoline,“ sõnas Paet. „Seetõttu on tähtis täiustada ja arendada liikmesriikide koostööd varjupaigataotlejate arvu kasvuga toimetulekuks,“ lisas ta. Välisminister rõhutas ka, et pagulaste murede ja keerulise olukorra mõistmiseks tuleb ühiskonnas teha selgitustööd ning selles osas on oluline roll ka kodanikuühendustel.
Paeti sõnul on oluline, et kõik liikmesriigid pingutaksid rände küsimustega tegelemisel ühise eesmärgi nimel ning jagaksid ühtseid arusaamu ning väärtusi. „Euroopa ühise varjupaiga süsteemi loomiseks on tööd tehtud tänaseks 15 aastat,“ sõnas Paet.
Varjupaigapoliitika tulevikule Eestis ja Euroopa Liidus laiemalt keskenduvat konverentsi „Euroopa ühise varjupaigapoliitika väljakutsed“ korraldavad Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti Pagulasabi. Sellel osalevad ka Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström, ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti Euroopa büroo direktor Vincent Cochetel ning Euroopa Pagulaste ja Väljarännanute Nõukogu (ECRE) peasekretär Michael Diedring.
Uudis pärineb Delfist.