Uudised

Pagulasorganisatsioonide arvates vajab Eesti seadusandlus muutusi

Kolm varjupaigataotlejaid ja pagulasi abistavat organisatsiooni – Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus ja Eesti Inimõiguste Keskus – saatsid Siseministeeriumile ühised kommentaarid ja ettepanekud seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) muutmisega.

Siseministeeriumile esitati järgmised seisukohad ja ettepanekud:

• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et Eesti kontekstis ei ole tarvidust kiirmenetluse järele, arvestades et taotluste hulk on väga väike ning protseduurilisi garantiisid saab kõige paremini tagada just tavamenetluse raames, ning et mitmed eelnõus ettenähtud kiirmenetluse rakendamise alused on liiga subjektiivsed või varjupaigamenetlusega sisuliselt mitteseonduvad. Seetõttu teeme ettepaneku vastav nimekiri VRKS-ist välja jätta või kitsendada võimalikke aluseid selliselt, et need oleksid kooskõlas eelpool viidatud UNHCR täitevkomitee otsusega (kavandatava § 20 lõike 2 punktid 1, 4 ja 5).
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kasutamine taotluse läbivaatamata jätmise alusena ei ole sisuliselt kooskõlas nõudega hinnata kolmanda riigi turvalisust individuaalselt ning et turvalise riigi kontseptsioon üldiselt on vastuolus rahvusvahelise kaitse menetluse keskse eesmärgiga. Seetõttu teeme ettepaneku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamata jätmise aluste seast välja jätta turvalise kolmanda riigi mõiste ning menetleda selliseid taotlusi tavamenetluse raames.
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamine peab olema viimane võimalik meede ning seda tohib kasutada vaid individuaalselt kaalutletud juhtudel, kui kinnipidamine on olukorra suhtes proportsionaalne ning ühtegi kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik rakendada. Seetõttu teeme ettepaneku piirata või vähemalt täpsustada VRKS-is sätestatud kinnipidamise aluseid, viies need kooskõlla nii vastuvõtutingimuste direktiivi kui ka UNHCR-i varjupaigataotlejate kinnipidamisjuhistega. Samuti loodame, et proportsionaalsuse ja individuaalse kaalutlemise nõuet ning alternatiivide kasutamist hakatakse tulevikus ilma eranditeta ka rakendama.
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et perekonna taasühinemise õiguse direktiiv ei ole täiel määral VRKS-i üle võetud. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada rahvusvahelise kaitse saajate perekondade taasühendamise õigust puudutavad sätted VRKS-i tasemel. Samuti teeme ettepaneku laiendada rahvusvahelise kaitse saaja pereliikme määratlust, kaasates sellesse ka kaitse saanu vabaabielus või registreeritud kooselus oleva partneri.

Lisaks avaldati lootust, et taotlejate erivajaduste hindamine saab toimuma menetluse võimalikult varases staadiumis ning pädevate inimeste poolt, järgides selget ja kindlaksmääratud protseduuri, ning et lähiajal sõlmitakse Politsei- ja Piirivalveameti ning varjupaigataotlejate huvisid kaitsvate organisatsioonide vahel kokkulepe piiripunktide monitoorimiseks, kooskõlas menetlustoimingute direktiivi artikliga 8.

Pagulasorganisatsioonid soovitavad lihtsustada varjupaigataotlejate ligipääsu tööturule

Pagulasorganisatsioonid esitasid Riigikogu põhiseaduskomisjonile oma kommentaarid ja ettepanekud seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (809 SE). Arvamuses tehakse ettepanek lühendada veelgi varjupaigataotlejate tööturule ligipääsu ooteaega.

Pagulasorganisatsioonide ümarlaud tervitab seaduseelnõus ettenähtud muudatust, mille kohaselt seotakse varjupaigataotlejate töötamise õigus lahti esmasest otsusest. Sellega antakse töötamise õigus ka esmase otsuse apelleerivale varjupaigataotlejale, mis on suur edasiminek tegeliku tööturule ligipääsu tagamise suunas. Tihtilugu kestavad apellatsioonivaidlused mitmeid aastaid ning selle aja sees inimeste kunstlik hoidmine tööturult eemal ei ole kasulik taotlejale ega vastuvõtvale riigile. Samuti toetame muudatusi, millega kaotatakse kehtivas seaduses ettenähtud vajadus varjupaigataotlejatel töötamiseks taotleda eraldi luba Politsei- ja Piirivalveametilt ning millega võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatel osaleda kohanemiskoolitustel.

Pagulasorganisatsioonide ümarlaud tunnustab seaduseelnõus pakutud kuuekuulist ooteaega, mis on lühem kui direktiiviga lubatud maksimaalne ooteaeg. Võrreldes tänase olukorraga on see suur edasiminek pagulaste võimalustes endale ise elatist teenida ja nende hilisema lõimimise soodustamiseks. Samas tunneme me muret, et eelnõus ettenähtud ooteaja pikkuse valikut ei ole piisavalt põhjendatud, mis ei ole heale õigusloomele kohane.

Loe ka pagulasorganisatsioonide täispikka arvamust.

Eksperdid: Eestil pole vaja põgenike sissevoolu pärast muretseda

Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisvolinik Johannes Hahn on hoiatanud, et Balti riigid võivad peatselt seista silmitsi põgenikevooluga riikidest, mis on Euroopa Liidu lõunanaabrid. Ekspertide hinnangul pole meil siiski vaja muretseda suure hulga põgenike sissevoolu pärast, sest Eesti pole põgenike jaoks eriti ahvatlev riik.

Aasta 2014 tõi Eestisse varjupaigataotlejate rekordi. Suurem osa 157-st varjupaiga taotlejast oli pärit Ukrainast. 2008. aastal oli näiteks 14 varjupaiga taotlejat ja aasta-aastalt on need numbrid kasvanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Janek Mägi, kes töötab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja ülesannetes, ütles, et suurt probleemi varjupaiga taotlejate hulk Eestile tekitada ei saa. "Tänase päeva seisuga võib väita, et Põhja-Aafrikast ja sealt ümbrusest ei ole Eestisse varjupaigatulva."

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet arvab, et põgenike arv võib ka Eestis veidi suureneda, kuid Balti riigid pole põgenike jaoks kuigi ahvatlevad.

Euroopa Liitu on kõige enam põgenikke saabumas Süüriast, Iraagist ning läbi Liibüa saabuvad immigradid Aafrikast. Nende sihtkohaks on Itaalia ja Malta. Põhjuseks on konfliktid, mis puhkenud Euroopa lähinaabruses, aga ka Aafrikas.

Eesti Pagulasabi juht Kristina Kallas ütles, et näiteks Ukraina põgenikke saaks aidata mõneks ajaks Eestisse kutsudes. "On teatud gruppe nende põgenike hulgas, keda me saaksime tegelikult rohkem aidata näiteks sellega, et tooksime nad mõneks perioodiks Eestisse, ajani, kui sõda seal ükskord maha rahuneb ja otsa saab ning nad saavad sinna tagasi minna."

Euroopa Liidus on arutletud ka võimaluse üle jagada põgenikke ka nendesse riikidesse, kuhu neil suurt tungi pole. "Seni on meie seisukoht olnud, et meil tuleb teha kõik, et need inimesed läheksid tagasi oma koju ja elaksid seal. See ei ole lahendus, kui me võtame inimese lihtsalt enda juurde ja pakume talle võõras keskkonnas eluaset ja üritame teda siin kohandada," ütles Janek Mägi.

Urmas Paet nimetab Euroopa võimalustena konfliktidele lahenduste otsimist, humanitaarabi põgenikelaagritele aga ka tõhusamat piiride valvamist. "Euroopa Liidu piirivalveagentuur Frontex on täna selgelt alarahastatud ja alamehitatud ning see kindlasti ei vasta sellele olukorrale, mis Vahemerel toimub. Kui ikkagi aastaga tuleb üle 150 000 põgeniku üle, kellest 3000 upub, siis see näitab, et Euroopa Liidu piirivalve Vahemerel ei toimi tõhusalt."

Paet ütles, et peab tõenäoliseks kokkulepet, et toetust saavad need riigid, kuhu põgenikud massiliselt saabuvad. Paet nimetas Itaalia, Malta ja Kreeka kõrval ka Prantsusmaad, Rootsit ja Saksamaad, kus on suuremad immigrantide kogukonnad uusi tulijaid juba ees ootamas.

Uudislõik oli eetris 6. jaanuari 2015 Aktuaalses Kaameras.