Uudised: varjupaigataotlejate vastuvõtt
Varjupaigataotlejad võivad tulevikus pääseda dokumendi hoiuleandmisega
Riigikogu põhiseaduskomisjon tegi tänasel istugil nn pagulaseelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt võiks varjupaigataotleja kinnipidamise asemel võimalusel võtta hoiule tema reisidokument.
Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste sõnul algatas põhiseaduskomisjon peale mitmeid arutelusid erinevate osapooltega eelnõule omalt poolt kolm muudatust, mis varjupaigataotlejate õigusi silmas pidades täpsustavad kinnipidamise aluseid ja korraldust.
Tehtud muudatuse kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada vaid seaduses sätestatud alusel ning kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik muul viisil tõhusalt kohaldada ja see on vältimatult vajalik.
"Varjupaiga taotleja, kui ta on käitunud asjakohaselt, ei ole õiguserikkuja, veel vähem kurjategija, ja talle ei saa automaatselt rakendada kurjategijatele ettenähtud kinnipidamist. Küll aga võib kinnipidamine olla põhjendatud varjupaiga taotlemise asjaolude väljaselgitamiseks ning see kõik võtab aega," selgitas Maruste.
Põhiseaduskomisjoni poolt tehtud muudatused näevad ette ka võimaluse, et kinnipidamise asemel kohaldatakse varjupaigataotleja suhtes vaid reisidokumendi hoiule andmist politsei- ja piirivalveametile.
Eelnõu kohaselt nimetatakse koondatakse senine väljasaatmiskeskus ja vastuvõtukeskus kinnipidamiskeskuseks. Maruste sõnul hoitakse seal varjupaigataotlejad lahus teistest kinnipeetavatest ning neile laienevad teised, tunduvalt leebemad kohtlemis- ja elutingimused.
Kauem kui 48 tundi võib varjupaigataotlejat kinnipidamiskeskuses kinni seaduses sätestatud alustel ning põhimõtteid arvestades üksnes halduskohtu loal.
Varjupaigataotleja kinnipidamist kohaldatakse eelnõu kohaselt juhtudel, milleks on näiteks isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine, isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine, varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja põgenemise vältimiseks, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise huvides vahetu ohu korral.
Põhiseaduskomisjoni ettepanek on viia eelnõu teisele lugemisele 22. mail ja eelnõu teine lugemine lõpetada.
Uudist vahendab ERRi uudisteportaal.
Välisministeerium tahab saata Eesti päästemeeskonna Süüria pagulastele appi
Paari nädala eest Jordaanias Zaatari pagulaslaagrit külastanud välisminister Urmas Paet tõdes Süüria pagulaste olukorra dramaatilisust ja lubas suurendada Eesti panust olukorra leevendamiseks. Ministeerium soovib sinna saata Eesti päästemeeskonna.
2011. aasta kevadel alanud Süüria konflikti tagajärjel on tekkinud ulatuslik humanitaarkriis, mis mõjutab miljoneid inimesi kogu regioonis. Eesti on rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel aidanud Süüria kriisis kannatanute olukorda leevendada.
Välisminister Urmas Paet külastas jaanuari alguses Jordaanias asuvat Zaatari pagulaslaagrit, kus on praeguseks varjupaiga leidnud juba üle 60 000 Süüria pagulase, kellest suurem osa on naised ja lapsed, teatas välisministeerium.
«Sealsetel pagulastel on puudus veest ja toidust ning vihma ja tuule eest pakuvad kaitset vaid soojenduseta telgid,» lisas ministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov. «Pärast Jordaania suurima pagulaslaagri külastust hakkasime otsima võimalusi, kuidas Eesti saaks anda täiendava panuse nende inimeste olukorra leevendamiseks.»
Seoses sellega pöördus välisministeerium siseministeeriumi ja päästeameti poole uurimaks võimalust Eesti päästemeeskonna või selle liikmete saatmiseks Zaatari pagulaslaagrisse. Päästemeeskonna saatmine võimalikule missioonile on alles otsustamisjärgus.
«Kaalume vajadusel meedikute ja laagritehnikute saatmist,» märkis Sudakov, lisades, et missiooni lähetamist puudutavatest detailidest on veel vara rääkida. «Päästemeeskonna või selle liikmete võimalik missioonil osalemine oleneb konkreetsetest abivajadustest, mis kooskõlastatakse ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametiga ning sobiv meeskond pannakse kokku alles pärast hindamisvisiiti laagrisse.»
Eesti päästemeeskonda kuuluvad spetsialistid on peamiselt tuletõrje- ja päästeteenistusest, kuid liikmeid on ka piirivalvest, politseist, meditsiiniasutustes ja teistest valitsusasutustest. Eesti päästemeeskond on osalenud humanitaarabi missioonidel Namiibias, Pakistanis, Indoneesias, Haitil ja Etioopias.
Süüria sõjapõgenike olukord muutub päev-päevalt aina keerulisemaks. Jordaaniasse on põgenenud 198 000, Liibanoni 215 000, Türki 156 000 ning Iraaki 74 000 Süüria pagulast. Konfliktist on mõjutatud juba 4 miljonit inimest, sisepõgenike arv Süürias on tõusnud kahe miljonini ning hukkunuid on ligi 60 000.
Kui vägivallale Süürias ei suudeta kiiresti lõppu teha, siis võib Süüria pagulaste arv naaberriikides selle aasta suveks tõusta kuni 1,1 miljonini, prognoosib ministeerium.
Välisministeeriumi andmetel on järgmise kuue kuu jooksul ÜRO-l ja tema partneritel vaja Süüria kriisis kannatanute abistamiseks rohkem kui 1,5 miljardit dollarit.
«Süüria konflikti jätkudes ja lahingutegevuse ägenedes tuleb valmis olla pagulaste arvu kasvuks nii Jordaanias kui teistes Süüria naaberriikides,» lisas Sudakov. «Seetõttu on rahvusvahelisel kogukonnal jätkuvalt vaja toetada Süüria pagulasi, aga ka neid riike, kes on teinud suuri pingutusi inimeste vastuvõtmisel.»
Välisministeerium on toetanud Süüria pagulasi Jordaanias ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (United Nations High Commissioner for Refugees - UNHCR ) kaudu 150 000 euroga.
Samuti on Eesti eraldanud Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile 70 000 eurot Süüria pagulaste toetuseks Türgis, 50 000 eurot ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondile ning 50 000 eurot Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC) Süüria kriisis kannatanute abistamiseks.
Uudis pärineb siit.
Foto: MUHAMMAD HAMED/REUTERS
Euroopa väljakutsed sundrändega tegelemisel
Eesti Inimõiguste Keskus korraldas 20. novembril ajakirjanikele suunatud seminari teemal “Euroopa väljakutsed migratsiooni teemadega tegelemisel”. Seminaril osalesid Ana Fontal Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogust (ECRE) ja Markku Aikomus ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametist (UNHCR), seminari juhtis Anne Veerpalu Eesti Inimõiguste Keskusest.
Seminaril anti ülevaade Kreeka probleemidest sundrändega hakkama saamisel, kuna tegu on piiririigiga, kust enamik varjupaigataotlejaid Euroopa Liitu saabuvad. Kreeka tingimused varjupaigataotlejate vastuvõtul on aga nii kehvad, et Euroopa Inimõiguste Kohus on keelanud varjupaigataotlejaid Kreekasse tagasi saata, kuna seal koheldakse varjupaigataotlejaid ebainimlikult.
Seega tekkis seminaril küsimus, kas piiririigid peaksid üksi hakkama saama pagulaste tulvaga või oleks mõistlik olla solidaarne ning proportsionaalselt jaotada pagulased kõigi Euroopa Liidu riikide peale? Organisatsioonid leidsid, et seda kohustust riikidele veel peale panna ei saa, aga enam riike võiks seda vabatahtlikult teha. Näiteks on Euroopa Komisjon algatanud pilootprojekti, kus ümberasustatakse Malta põgenikke teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Peale seminari tausta uurinuna saab hea näitena solidaarsusest saab välja tuua Sloveenia, kes vabatahtlikult aitas Maltat ning ümberasustas kümme Aafrika põgenikku Sloveeniasse. Tegu võib olla küll pealtnäha väikese arvuga, kuid Sloveenia jaoks on tegemist kindlasti suure väljakutsega, mida võiks ka Eesti järgida. Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest on programmiga liitunud Suurbritannia, Slovakkia, Rumeenia, Portugal, Luksemburg, Poola, Ungari, Saksmaa ja Prantsusmaa. Pilootprojekti raames antakse varjupaika 255 põgenikule. Kindlasti saaks ka Eesti kümne põgeniku integreerimisega ühiskonda hakkama, seega võiks Eesti tulevikus antud projektidega liituda. Kui me ise tahame, et meiega oldaks solidaarsed, peame näitama ka eeskuju.
Sujuvalt kitsenes teema ka Eesti võimekuse peale pagulasi vastu võtta, hetkel on Eestis keskmisel 70 varjupaigataotlejat aastas (viimase 20 aasta jooksul on varjupaika antud umbes 60 inimesele). Anne Veerpalu väitis, et Eesti ametnikke on väga palju koolitatud pagulaste temaatikal ning vastuvõtukeskus pole peaaegu kunagi täis, seega oleks Eestil rohkem taotlusi võimalik vastu võtta. Riigi esindajad aga leidsid, et Eesti saab küll tehnilise poolega hakkama, kuid pagulaste lõimumisega ühiskonda Eesti veel hakkama ei saaks. Samas tõdeti, et võrreldes Kreekaga on Eesti olukord ja võimekus siiski oluliselt parem.
Seminarilt jäi kõlama aga ka positiivne sõnum – nimelt tõdeti, et pagulased ei ole ainult kohustus, vaid ka võimalus. Integreerides pagulased kiirelt ühiskonda, saavad nad riigile kasu tootma hakata. Mitmekesisem ühiskond on alati tugevam ning elujõulisem. Samuti aitavad pagulased Euroopa riikidel üle saada ühiskonna vananemisest tingitud probleemidest.
Seminar on osa inimõiguste keskuse rahvusvahelise sundrände teemalisest avalikkuse teavitamise projektist, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.
Tekst pärineb siit.