Uudised: varjupaigataotlejate vastuvõtt

Pagulaskeskus kolib Illukalt naabermaakonda

AS Hoolekandeteenused, kelle sotsiaalministeerium valis varjupaigataotlejate vastuvõtuteenuse korraldajaks, kavatseb aasta pärast kolida pagulased Lääne-Virumaale.

Riigihanke tingimuste järgi peab varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus jätkama vähemalt ühe aasta tegevust Illuka vallas Jaamakülas. Edaspidi on see kavas kolida Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda, kus erihooldekodude ümberkorraldamisega jäi tühjaks Aavere hooldekodu. AS Hoolekandeteenused on seni keskendunud oma tegevuses just erihooldekodude reorganiseerimisele ja pidamisele.

Ettevõtte juhatuse esimees Maarja Mändmaa ütles Põhjarannikule, et Illuka ei sobi varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse asukohaks ei eraldatuse ega elamistingimuste poolest. “Aaveres saame pakkuda majutust korterites ja see tekitab vähem pingeid kui üheskoos naride otsas elamine. Illukal on ka hoonel endal tõsiseid ehituslikke puudujääke.”

Ta lisas, et ettevõtte soov on teha vastuvõtuteenus inimväärsemaks, sest tegemist on inimestega, kes on oma kodust tagakiusamise pärast pagenud. Neid, kes on juba saanud Eesti riigilt pagulase staatuse, soovitakse aga senisest rohkem abistada ühiskonda sulandumisel, nii elu- kui ka töökoha leidmisel.

AS Hoolekandeteenused pole Ida-Virumaal tundmatu tegija: lähiajal avab ettevõte Sinimäe hoolekandeküla, kus asub elama 60 psüühilise erivajadusega klienti.

Riigihankel kaks pakkujat

Sotsiaalministeeriumi teatel soovis Eestisse saabuvate varjupaigataotlejatega tegeleda kaks asutust: AS Hoolekandeteenused ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Ministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Triin Raag märkis, et komisjon hindas pakkumuse maksumust, pakkuja esitatud lahenduse vastavatust hanketingimustele ja riskide haldust, tunnistades võitjaks ASi Hoolekandeteenused. Pakkujatel on võimalik komisjoni otsus vaidlustada.

Esimene hange vastuvõtukeskuse teenusepakkuja leidmiseks viidi läbi juunis, kuid see nurjus. Riigihange kuulutati välja seoses sotsiaalministeeriumi otsusega, mille järgi Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse tegevus riigiasutusena lõpetatakse ja selle ülesanded antakse halduslepinguga üle.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas eelmisel aastal Illuka valla teabenõudele pagulaskeskuse tuleviku kohta, et selle reorganiseerimine algatati eri osapoolte soovituste tõttu, näiteks inimõiguste aastaaruandes kritiseeriti selle isoleeritud asukohta ja seal võimaldatavaid teenuseid.

“Me ise tajume eelkõige raskusi tagada praeguses asukohas varjupaigataotlejatele vajalike teenuste kättesaadavus, pidades silmas tervishoiuteenuseid, eesti keele õppe korraldust, aga ka tõlketeenuseid ning erivajadustega varjupaigataotlejatele vajalikke teenuseid,” kirjutas minister vallavõimudele.

Kohalikud teadmatuses

Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla ütles, et kui pagulaskeskus praegusest asukohast välja kolib, oleks kogukonnale oluline, et see maja ei jääks tondilossina seisma. Kindlasti on kohalikud vastu narkomaanide rehabilitatsioonikeskusele, mille kohta on kuulujutud liikunud.

“Praegu oleme täielikus teadmatuses. Juhul kui ministeerium pakub asemele asutust, mis ilmselgelt halvendab kohalike elanike eluolu ja vähendab turvalisust, püüame sellele kõigi vahenditega vastu seista. Boonuseks oleks, kui asutus kasutaks kohalikku tööjõudu ja teenuseid,” ütles Kesküla. Uudis pärineb siit.

Osale seminaril "Euroopa väljakutsed migratsiooni teemadega tegelemisel"

Eesti Inimõiguste Keskus korraldab teisipäeval, 20. novembril seminari "Euroopa väljakutsed migratsiooni teemadega tegelemisel". Seminar toimub kell 14.00 - 17.00 Euroopa Liidu Majas (Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt).

Eesti riik pidas Somaaliast pärit saatjata last kurjategijaks

Eesti riik hoidis Somaaliast pärit tüdrukuid mitmeid kuid kinnipidamisasutuses.

Mullu septembris peeti Tallinna lennujaamas kinni kolm nälginud ja väga kehva tervise juures olevat pealtnäha alaealist – hiljem selgus, et neiud olid vanuses 17–19 eluaastat – Somaalia neidu, kes reisisid võltsitud dokumentidega. Tüdrukud tulid Venemaalt koos ühe täiskasvanud saatjaga, kes soovis nendega edasi Rootsi minna. Seejärel selgus, et tüdrukud olid omavahel tutvunud alles lennukis ja nende saatja oli nad ise ükshaaval kuskilt kaasa võtnud.

Nii politsei- ja piirivalveamet (PPA) kui kohus leidis, et tüdrukud tuleb saata Harku väljasaatmiskeskusesse, kuhu tavaliselt pannakse inimesed, kes kujutavad endast ohtu Eesti riigi sisejulgeolekule. Väljasaatmiskeskuse näol on sisuliselt tegemist vanglaga, mida ümbritseb okastraataed. Kinni peetud tüdrukute tervis oli äärmiselt halb, esimeste nädalate jooksul oksendasid nad iga päev.

SA Eesti Inimõiguste Keskuse juristid, kes ei pea õigeks PPA otsust tüdrukuid vangistuses hoida, kinnitasid, et tegemist oli inimkaubandusohvritega. Neiud pidid kinnipidamisasutuses kevadeni viibima, sest selleks ajaks olid inimõiguste keskuse juristid suutnud neile riiklikku õigusabi taotleda, esimene taotlus sai kohtus kõigepealt eitava vastuse. Neiud said lõpuks ka elamisloa.

Esindajat ei pakutud

Hilisem ekspertiis tuvastas, et üks tüdrukutest oli alaealine. „On kummaline, et Eesti riik kohtleb alaealist täisealisena seni, kuni ekspertiisi vastus tõendab alaealisust. Mujal Euroopas on see vastupidi,” märkis sihtasutuse vanemõigusekspert Anne Veerpalu.

„Juriidilist esindajat neile ei pakutud, samuti ei osanud nad seda ise taotleda,” sõnas Veerpalu. „Vestlusesse, mille käigus üritati nende isikuid tuvastada ning nende rändamise motiivist aimu saada, ei olnud kaasatud somaalia keele tõlki.

Tüdrukud ei saanud aru, millest räägiti,” kirjeldas olukorda nooremõigusekspert Anni Säär. Ainult üks neidudest oskas väga algtasemel inglise keelt. Tõlki ei olnud ka kohtuistungitel. Alles kolmandal kuul tehti nendega Soomes asuva tõlgi abil videokonverentsi vahendusel intervjuu.

„Ainuüksi 2008. ja 2009. aastal on PPA taotlenud Euroopa pagulasfondist üle 2 miljoni krooni, et koolitada ametnikke välisõppereiside kaudu eesmärgiga, et nad oskaksid piiril ära tunda võimalikku varjupaigataotlejat, küsida õigeid küsimusi, suunata kohe õigete ametnike poole. Hoolimata sellest tundub hetkel, et see on maha visatud raha,” tunnistas nördimusega inimõiguste keskuse pagulasprogrammi juht Kristi Toodo.

„Varjupaigataotleja koht ei ole väljasaatmiskeskuses. Eriti kui ta on noor nälginud naine, kelle väljasaatmine on perspektiivitu, kuna tema päritoluriik on sõjatander,” selgitas Veerpalu.

Pärast väljasaatmiskeskusest vabastamist organiseerisid sotsiaalministeerium ja MTÜ Omapäi alaealisele koha lastekodus ja kahele vanemale koha Kesk-Eesti linna naiste varjupaigas. Neidudele saabus aga õige pea rahapakk tundmatult saatjalt ja nad lahkusid Rootsi.

KOMMENTAAR Politsei: toimisime vastavalt seadusele

Kaarel Kuusk Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja

Isikud paigutati väljasaatmiskeskusesse, kuna nad sisenesid Eestisse seadusliku aluseta ning nende väljasaatmine ei olnud võimalik 48 tunni jooksul. Vastavalt seadusele peetakse isik kinni ning paigutatakse halduskohtu loal väljasaatmiskeskusesse. PPA tutvustab isikutele õigusabi ja selle taotlemise võimalusi. Isikule antakse ka infovoldik, mida varjupaigamenetluse raames oodata ning kuhu on võimalik abi saamiseks pöörduda. Vastates PPA küsimustele, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas tegemist võib olla inimkaubanduse ohvritega, ei väljendanud ega avaldanud isikud ennast inimkaubanduse ohvritena.

ASJADE KÄIK Miks ei suudetud tagada lapse õigusi?

PPA võttis ühendust sotsiaalministeeriumiga, sest oli tuvastatud, et tegemist võis olla alaealisega. Sotsiaalministeerium määras lapse esindajaks MTÜ Omapäi, mille asutasid samuti sotsiaalministeeriumi ametnikud.

Sotsiaalministeerium andis MTÜ-le kahe projekti jaoks 200 000 krooni. Ühe projekti eesmärgiks oli lepingu alusel „tagada saatjata ja/või kaubitsetud lapse õiguste tagamine, pakkudes turvalist vastuvõtusüsteemi ning vajalikku tuge /…/”. Miks ei suudetud tagada Somaaliast pärit lapse õiguste kaitset, näiteks ei palgatud advokaati?

„Kummagi lepingu ese, millega sotsiaalministeerium MTÜle Omapäi raha eraldas, ei olnud saatjata alaealistele tagada või korraldada õiguskaitset, eestkostet ega ka esindajat. Sotsiaalministeerium kohtles väljasaatmiskeskusest vabastamise järgselt kolme Somaaliast pärit varjupaigataotlejat kui haavatavaid isikuid ja nad paigutati vastavatesse hoolekandeasutustesse,“ teatas sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, MTÜ Omapäi üks asutajatest Signe Riisalo.

Lugu on pärit siit.