Uudised: rahvusvaheline kaitse
Annetuste kogumine õnnestus üle lootuste hästi
Kui me täpselt nädal tagasi esmaspäeval panime pagulasabi.ee lehele ülesse kuulutuse, milles palusime toetada endale jõukohase summaga ühte pagulasperekonda, ei osanud me aimata, et leidub niivõrd palju häid inimesi. Tänu annetustele saame tuua peagi Eestisse hetkel veel ühes teises riigis viibivad 3 last koos oma vanemaga neid siin ootavate pagulasstaatuses ema ja isa juurde.
Täpselt nädalaga laekus meie arvele annetusi kogusummas 2370 EUR kokku 83-lt eraisiku kontolt. Kulud 4 inimese lennupiletitele, viisalõivule ja kohustuslikule tervisekindlustusele jäävad kusagil 1300 EUR kanti. Ülejäänud summa jätame organisatsiooni arvele eesmärgiga kasutada seda edaspidi sarnastes olukordades pagulasperekondade Eestis taasühendamiseks.
Nii Eesti Pagulasabi kui perekond on siiralt tänulik kõikidele nendele headele inimestele, kes leidsid võimaluse toetada laste ja nende vanaema Eestisse toomist kasvõi natukene. Tänusõnu väärivad ka kõik need, kes võtsid vaevaks jagada infot annetusvajadusest Facebookis, listides ja kõiksugu muude kanalite kaudu. Suur aitäh!
Vajame Sinu abi ühe perekonna õnne taastamiseks
Mõned nädalad tagasi andis Eesti riik rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse ühele abielupaarile, kelle elu oma kodumaal oli sattunud tõsisesse ohtu. Ema ja isa on alustamas Eestis uut elu, kuid nende kolm last ja mehe ema varjuvad hetkel veel ühes võõrriigis. Perekonna Eestis kokkuviimiseks seaduslikke takistusi ei ole, kuid probleem seisneb pere rahaliste võimaluste puudumises. Kolme lapse ja mehe ema Eestisse toomine läheb perele maksma kokku ligikaudu 1000 eurot. See sisaldab endas lennupileteid, viisakulusid ja tervisekindlustust (vajalik Eesti viisa saamiseks) kõigile neljale. Eesti Pagulasabi MTÜ on kursis selle perekonna kurva looga ning teab, et neil endil pole võimalik neid kulusid katta. Paraku puuduvad Eesti riigil meetmed selliste olukordade lahendamiseks. Seetõttu korraldab Eesti Pagulasabi MTÜ korjanduse, mille eesmärk on koguda kokku perekonna Eestis kokkuviimiseks vajalik summa (~1000 EUR).
Kutsume Sind üles annetama endale jõukohane summa, et aidata tuua 3 last ja nende vanaema Eestisse. Ka väikseimgi abi viib meid eesmärgile lähemale. Annetused palume kanda üle Eesti Pagulasabi MTÜ kontole 10220015188017, kirjutades märksõnaks “perekond”. Sularahas arveldamise soovi või muude küsimuste korral palume ühendust võtta allpool olevatel kontaktandmetel. Korjanduse tulemustest teavitatakse lehekülgedel pagulasabi.ee ja facebook.com/pagulasabi.
Perekonna lugu Pere turvalisuse huvides ei saa me avaldada ei asjassepuutuvate inimeste ja riikide nimesid ega kirjeldada täpselt kuidas ja millistel asjaoludel said nendest inimestest põgenikud. Sellele vaatamata püüame anda võimalikult selge pildi pere olukorrast.
Tegemist on oma kodumaal lugupeetud inimestega, kes olid tuntud oma edasipüüdliku loomuse, ettevõttlikkuse ning tubli töötegemise poolest. Põgenemise algpõhjuseks on konflikt, mis sündis tööülesannete täitmise käigus, kui enda valdusesse saadi info, mille avalikustamise hirmus olid teatud grupeeringud valmis isegi tapma. Sisuliselt sattus perekond endast sõltumatult päevapealt kahe maffiarühmituse vahelise konflikti keskpunkti. Riigilt polnud võimalik kaitset saada, kuna konflikti osapooled koosnesidki korrumpeerunud võimulolijatest. Enne kodumaalt põgenemist pidi pere taluma mitmete aastate jooksul lugematu hulk ähvardusi ning elama üle kehavigastustega lõppenud tapmiskatse. Ühele lastest on peksmine jätnud eluaegse haiguse ja trauma.
Kuna elu oma kodumaal osutus iga päevaga üha võimatumaks, otsustas perekond põgeneda. Nad asusid elama naaberriiki, kuid nende sealne asukoht paljastati üsna pea. Teadmata, mida teha, otsustasid pereisa ja -ema peita lapsed ja nende vanaema teise asukohta, esitada ise turvalises riigis varjupaigataotlus ning tuua mahajäänud pereliikmed esimesel võimalusel järele. Põgenemise teekond viis mehe ja naise Eestisse, kus esitati varjupaigataotlus ning saadi rahvusvaheline kaitse Eesti senise praktikaga võrreldes rekordilise kiirusega. Kohe pärast pagulasstaatust kinnitavate paberite kättesaamist esitasid lapsevanemad Eesti riigivõimudele perekonnaga taasühinemise taotluse. Selleks, et kolm last ja nende vanaema Eestisse toimetada, on neil vaja aga ligikaudu 1000 eurot. Sellest ostetakse lennupiletid ning kaetakse viisa tegemisega seotud kulud (riigilõiv ja nõutav tervisekindlustus) kõigile neljale.
Perekonna taasühinemisega pole kiire mitte ainult seetõttu, et lapsed pole oma vanemaid juba enam kui aasta aega näinud, vaid kuna nende olukord on väga halb. Ükski lastest pole saanud lõpetada oma haridusteed ega pole mitmeid aastaid käinud koolis, üks lastest vajab suhkruhaiguse tõttu igapäevaselt insuliini, teise tervis on halvenenud järsult kaltsiumipuuduse tõttu. Ka vanaema tervis on üleelamiste ja puuduliku toitumise tagajärjel jäänud kehvaks ning kaks nädalat tagasi elas ta üle infarkti. Nende asjaolude tõttu on pere taasühinemiseks vajaliku rahasumma kokkusaamisega väga kiire. Oleme Sinule väga tänulikud, kui saad aidata kasvõi natuke.
Korjanduse korraldajast Eesti Pagulasabi on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on abistada varjupaigataotlejaid ja pagulasi Eestis. Meie peamiseks sihiks on aidata pagulasi nende elu sisseseadmisel Eestis, alates elu- ja töökoha leidmisest kuni keeleõppe korraldamise ning Eesti ajaloo ja kultuuri õpetamiseni. Teiseks oluliseks eesmärgiks on Eesti elanike, eelkõige noorte teavitamine pagulaste ja varjupaigataotlejatega seotud teemadel, informeerimine nende inimeste olukorrast Eestis ja mujal maailmas. Eesti Pagulasabi soovib aidata kaasa Eestis informeeritud ja tasakaalustatud diskussiooni tekkimisele varjupaigataotlejate ja pagulaste olukorrast, nende probleemidest ning väljakutsetest Eestis ja maailmas. Loe lähemalt: pagulasabi.ee ja facebook.com/pagulasabi.
Lisainfo: Ingi Sutrop Eesti Pagulasabi MTÜ juhatuse liige ingi@pagulasabi.ee M: +372 5258 702 Vaata seda teadet pdf-failina siit.
Eesti valmistub senisest enamate põgenike vastuvõtuks
Kuna eeldatavasti kasvab lähiajal Eestisse tulevate varjupaigataotlejate arv, teeb riik selleks ka ettevalmistusi.
«Pinged kolmandates riikides on jätkuvalt teravad ja need riigid, kes on enamasti varjupaigataotlejate sihtriigiks, näiteks Soome ja Rootsi, on karmistanud oma migratsioonipoliitikat, mistõttu peame olema valmis selleks, et lähiaastatel võib kasvada Eestis varjupaika taotlevate inimeste arv,» rääkis politsei- ja piirivalveameti staatuse määratlemise büroo peaekspert Ellen Lebedeva.
Mida rohkem saabub Eestisse varjupaigataotlejaid, seda rohkem on aga vaja ka raha nende ülalpidamiseks ning inimesi nende taotluste menetlemiseks. «Koormus nii politsei-ja piirivalveameti rahvusvahelise kaitse talitusel kui ka sotsiaalministeeriumi haldusalas oleval varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusel on olnud väga suur,» tõdes Lebedeva. Taotlejate arvu kasvu tõttu tuli mullu rahvusvahelise kaitse talitusse üks töötaja juurde palgata.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialisti Triin Raagi sõnul on Ida-Virumaal asuva Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse eelarve eelmise aastaga võrreldes oluliselt kasvanud.
Kui tänavu on Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse eelarve 232 162 eurot, siis mullu oli see summa pea poole väiksem ehk 125 715 eurot. «Nii suure eelarve kasvu põhjuseks on just Eestist varjupaika taotlevate isikute arvu tõus viimastel aastatel,» tunnistas Raag.
Kuigi varjupaigataotlejate arv on oluliselt kasvanud, ei ole vastuvõtukeskuse täitumus Raagi kinnitusel veel kriitilist piiri ületanud. «Selleks, et toime tulla olukorras, kui varjupaigataotlejate arv ületab vastuvõtukeskuse mahutavuse, on koostöös osapooltega ette valmistatud tegevuskava, kus on läbi mõeldud erinevad stsenaariumid ning kavandatud ka lahendused,» selgitas ametnik.
See tähendab, et on mõeldud läbi, kuidas selles olukorras korraldada inimeste transporti, majutust, esmatarbekaupadega varustamist, toitlustamist, tervishoiuteenuste kättesaadavust, vajadusel leida tõlke ja anda psühhosotsiaalset abi.
Politsei- ja piirivalveameti peaeksperdi Ellen Lebedeva sõnul menetleb Eesti varjupaigataotlusi lähtudes siseriiklikest ja rahvusvahelistest seadusaktidest. «Varjupaigamenetlus ei ole siin teiste riikidega võrreldes ei kergem ega lihtsam, tegemist on väga mahuka menetlusega, mille käigus teostatakse põhjalik analüüs taotluse põhjendatuse kohta, uuritakse taotleja tausta ja teda ohustavaid asjaolusid,» selgitas Lebedeva.
Rahvusvahelise kaitse saaja saab Eestis tähtajalise elamisloa - pagulase staatusega kolmeks aastaks ning täiendava kaitsega üheks aastaks. Sellega kaasneb õigus reisida ka teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse tingimusel, et tema eemalviibimine ei ületa 90 päeva kuue kuu jooksul. Lebedeva lisas, et kui Eestis varjupaiga saanud isik soovib teise riiki elama asuda, peab ta selleks taotlema vastavat õigust konkreetses riigis.
Mullu kasvas kogu Euroopas põgenike arv. Aga kui mujal Euroopas oli see kasv 17 protsenti, siis Eestis varjupaigataotlejate arv kahekordistus. Kui 2010. aastal esitati 33 rahvusvahelise kaitse saamise taotlust, siis 2011.aastal 67 taotlust. «Sündmused Põhja-Aafrikas on põhjustanud varjupaigataotlejate arvu tõusu üle maailma ning ka Eesti on kogenud märgatavat ajutist kasvu, kuid Eesti on pigem valitud transiitriigiks, et jõuda siit edasi soovitud Euroopa riiki,» selgitas Lebedeva.
Ametniku sõnul suhtuvad varjupaigataotlejad Eestisse ilmselt kui mugavasse transiitriiki, kus võib taotleda varjupaika ning hiljem positiivse otsuse korral teistesse riikidesse edasi liikuda. «Meil on hea ühendus Soome ja Rootsiga, kuhu peamiselt tahetakse lõpuks jõuda. Lisaks on Eestis võrdlemisi head vastuvõtutingimused ning varjupaigataotlejaid koheldakse vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusnormidele,» selgitas ta.
Statistika kohaselt on keskmine Eestist varjupaigataotleja 18- kuni 34-aastane mees. Naissoost ja alaealisi varjupaigataotlejaid on Eestis jätkuvalt vähe.
Lugu pärineb siit.