Uudised: põgenikud

Leedu luteri kirik aitab 40 Süüria põgenikul Leedusse ümber asuda

Leedu on otsustanud ajutiselt vastu võtta 40 sõja eest põgenenud inimest Süüriast. Põgenikud saabuvad Leetu Leedu Evangeelse Luterliku Kiriku kutsel ning ka nende majutamise ja hakkamasaamise eest hoolitseb kirik.

Põgenikud, kes on pärit erinevatest Süüria osadest, saavad Leedus elamiseks üheaastase viisa, mille kehtivuse jooksul on neil võimalik esitada riigile ka varjupaigataotlus. Põgenike Leetu tulek sai võimalikuks tänu Leedu välis- ja kaitseministeeriumile, mis korraldasid nende viisad ja transpordi.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder avaldas tunnustust Leedu luteri kiriku tegevusele ja tõi seda esile kui eeskuju Eestile. "Peapiiskopi ja kirikujuhina ma leian, et meil oleks põhjust ja meie kohus oleks ohus olevatele ja terrori eest põgenevatele inimestele varjupaika pakkuda", sõnas Põder Eesti Pagulasabile. Ta lisas, et kuigi EELK oleks valmis sõjapõgenikke aitama, kui nad Eestisse jõuavad, näiteks pakkudes neile majutust, on Eesti riigi varjupaigapoliitika selles suhtes nõutust tekitav.

Eesti Pagulasabi ja teised Euroopa pagulasorganisatsioonid on Euroopa riikidele korduvalt rõhutanud põgenike ümberasustamise vajadust. Tegemist on viimase pääseteega paljudele maailma põgenikele, kes oma kodumaale lähiajal tagasi pöörduda ei saa. Vajadus ümberasustamiskohtade järele on eriti teravalt esile tõusnud üha eskaleeruva Süüria kodusõja taustal, kuna riigist on põgenenud juba enam kui 2,5 miljonit inimest. Eesti üheski põgenike ümberasustamisprogrammis ei osale.

Töötuba teemal "Disaster bioethics and the refugee crisis"

Tartu Ülikooli Eetikakeskus ja COST Action on Disaster Bioethics korraldavad 13.-14. veebruaril 2014 Tartus Jakobi 2-337 ühise töötoa teemal "Disaster bioethics and the refugee crisis".

Vaata ürituse postrit ja Eero Jansoni ettekannet.

Osalemiseks tuleb end registreerida aadressil kadri.simm@ut.ee

Eestlastel on moraalne kohustus aidata Süüria põgenikke

Pagulasekspertide sõnul on Süüriast naaberrikidesse põgenenud 2,3 miljonit inimest, keda võiks aidata ümberasustamine Euroopasse.

Eesti pagulaspoliitika on aastatega paranenud, kinnitas Tallinnas käinud ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) Põhja-Balti regionaalesindaja Pia Prytz Phiri. Eestlased võiksid ÜRO ametniku sõnul mõista, et varjupaiga taotlemine on inimõigus, millele ei tohi eitavalt vastata lihtsalt põhjusel, et taotleja on võõramaalane, vahendas ETV saade "Välisilm".  

ÜRO põgenikeagentuuri eestkõneleja sõnul võib põgenik olla igaüks ning sama saatus on kunagi tabanud ka eestlasi. 

"Paljud eestlased põgenesid 1940. aastatel, nad ei muutunud teisteks inimesteks võrreldes sellega, kes nad olid varem. Nad olid harilikud inimesed, kes olid sattunud ebaharilikku olukorda ja vajasid seetõttu veidi abi," lausus Phiri.

MTÜ Eesti Pagulasabi huvikaitse projekti juht Eero Janson tõi välja, et circa 26 00 inimest põgenes II maailmasõja eest laevaga Rootsi ja sai riigilt kaitset. 

"Vaatamata sellele, et Rootsil tol hetkel ei olnud juriidilist kohustust eestlasi vastu võtta, aga seda tehti siiski ja tegelikult selline moraalne kohustus on ka Eesti riigil praegu võtta vastu neid inimesi, kes mujal hädas on," ütles Janson. 

Pia Prytz Phiri on eestlaste suhtumisega põgenikesse rahul, kohalikud aktivistid aga palju kriitilisemad.

"Ma olen ka väga rõõmus, et on olnud väga olulisi muutusi, mis puudutavad seda, millal Eesti saadab varjupaigataotleja tagasi. On rohkem tingimusi täpsustamaks, millal ja miks taotleja tagasi saadetakse, on paremini aru saadud, et tagasi saata ei tohi kedagi, kes on põgenenud, et jääda ellu. Nende jaoks peaks tagasisaatmine olema viimane meede," rääkis ÜRO põgenikeagentuuri esindaja.

Eesti pagulasabi projektijuht Eero Janson leidis, et sellel hetkel, kui pagulane on saanud Eesti riigilt oma kaitse kätte, visatakse ta sisuliselt tänavale ning mingisuguseid erilisi teenuseid talle pakutud ei ole.

Võimekus on Jansoni hinnangul kindlasti suurem, kui see seni vastuvõtmise arv on olnud. 

"Kui seni on Eestis 71 pagulast, siis see arv saaks tegelikult ikka olla kordades suurem, mis oleks võimekus vastu võtta. Vastuvõtukeskus, mis asub hetkel veel Illuka vallas Ida-Virumaal, aga kolib järgmisest aastast Vaokülla Väike-Maarja lähedal, neil on võimekus tegelikult majutada kuni 100 inimest," märkis ta. 

Üks tegur, mis pagulaste vastuvõtmist takistab, on kahtlemata eestlaste hulgas üsna levinud umbusk võõrast rahvusest inimeste ja üldse kõige võõrapärase suhtes. 

Samas on hirmul ka suured silmad - liikvele läheb mitmesuguseid kuulujutte, nagu näiteks see, et rootslased olevat pagulaste suhtes tõrksaks muutunud. Pia Pryts Phiri sõnul on rootslaste suhtumine pagulastesse endiselt väga hea.

"Rootslaste teadlikkus pagulastest, nagu ka migrantidest, on väga kõrge. Rootsi valitsuse otsus tagada alaline elamisluba näiteks Süüriast saabunud põgenikele, ei ole leidnud olulist vastuseisu. Ma arvan, et Rootsi ühiskonnas on teadmine, et pagulased toovad endaga kaasa ka palju head," lausus Phiri.

"Teatav ksenofoobia on eestlastes muidugi olemas või umbusk siis kõikide võõramaalaste vastu, aga ma arvan, et unustatakse ära kaks asja. Esiteks see, et varjupaigaõigus on inimõigus. Igal inimesel on õigus esitada riigile varjupaigataotlus ja igal riigil on kohustus, rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustus, see varjupaigataotlus läbi vaadata, menetleda ja oma otsus teha. Ja kõik, kes kvalifitseeruvad, kõik, kes on tõendatult taga kiusatud ja seetõttu oma kodust lahkunud, neil on õigus saada riigilt kaitset," kommenteeris Eero Janson.

"Üks asi, mis on näiteks tugevalt puudu, on eesti keele õpe. Hetkel on selline paradoksaalne olukord, kus pagulane peab valima selle vahel, kas ta hakkab tööd otsima, kas ta hakkab tööle, või ta hakkab keelt õppima, sest selleks, et saada tasuta eesti keele kursusi, peab ta võtma end töötuna arvele, sest ainult töötukassa praegu pakub selliseid kursusi," rääkis ekspert.

"Siis tekibki see ja kinnistub see stereotüüp, et on sellised välismaalased, kes ei taha õppida eesti keelt. Tegelikult see motivatsioon on tohutu," lisas ta.

Praegu on Süürias käimas sõda, mis on kaasa toonud hiiglasliku humanitaarkatastroofi ning esmakordselt on põgenikehulk kasvanud sama suureks kui Teise Maailmasõja ajal. Nii Pia Pryts Phiri kui ka Eero Janson on veendunud, et eestlaste ja eurooplastena on meil moraalne kohustus Süüria põgenikke aidata.

"Süüriast on praegu naaberriikidesse põgenenud 2,3 miljonit inimest. Seda on rohkem, kui Eesti elanikke kokku. Seda on peaaegu kaks korda rohkem, kui Eesti elanikke kokku. Naaberriigid, mis ei ole rikkad riigid, on põgenikke iseäranis hästi vastu võtnud. Liibanonis pole põgenikelaagreid, põgenikud on vastu võetud kohalikesse kogukondadesse. Aga on ka selge, et need kogukonnad ja riigid vajavad palju tuge mitte ainult põgenikele, aga juba ka kohalikele elanikele, kes on põgenikud avasüli vastu võtnud," selgitas Phiri.

Eero Jansoni sõnul ei ole Eesti teinud praktiliselt midagi Süüria põgenike asjus. "Küll on välisministeerium andnud raha selleks, et Jordaanias asuvas Zatari põgenikelaagris avada üks selline haridusklass ja see on põhimõtteliselt ka kõik," tõdes ta siiski.

"Mida võiks teha, on põgenike ümberasustamine ja mida saaks teha. See on selline programm, mida veab seesama ÜRO põgenikeagentuur, mille raames leitakse need inimesed, kes on kodust põgenenud, kellele on juba antud pagulasestaatus ÜRO poolt ja kellele on vaja siis sellist pikaajalist lahendust ja nemad asutatakse ümber siis Euroopa riikidesse näiteks," lisas Janson.

Artikkel on kokkuvõte 9. detsembri ETV Välisilma saatelõigust ning avaldati ERR uudisteportaalis.