Uudised
Tuvastati süstemaatilised põgenike tagasilükkamised Kreekas
Saksa pagulasorganisatsioon Pro Asyl avalikustas eile, 7. novembril raporti, milles süüdistati Kreeka võime süstemaatilises peamiselt Süüriast pärit põgenike tagasilükkamises Egeuse merel, Kreeka saartel ja Kreeka-Türgi maapiiril. Tagasi on saadetud nii põgenikke, kes on üritanud Euroopasse jõudes saada rahvusvahelist kaitset, kui ka neid, kes on püüdnud taasühineda oma varem Euroopasse tulnud perekonnaga. Toetudes intervjueeritud põgenike ütlustele on piiril tagasi lükatud hinnanguliselt enam kui 2000 põgenikku. Kuigi Euroopa Liit on korduvalt rõhutanud liikmesriikide kohustust kõik abivajajad (kuid eriti Süüriast pärit põgenikud) vastu võtta, rikutakse Euroopa piiril nendesamade inimeste fundamentaalseid inimõigusi.
Raport "Pushed Back" on kättesaadav Pro Asyl kodulehelt: http://www.proasyl.de/fileadmin/fm-dam/l_EU_Fluechtlingspolitik/pushed_b...
Kohus ei nõustunud süürlasest varjupaigataotleja kinnipidamisega
Neljapäeval, 24. oktoobril, esindasid Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) õigusnõustajad Tallinna Halduskohtus edukalt Süüria varjupaigataotlejat tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise istungil.
EIK õigusekspert Anni Sääri sõnul peab kinnipidamine kehtiva õiguse kohaselt olema vajalik, proportsionaalne ega tohi teenida administratiivseid huve. “Varjupaigataotlejate kinnipidamisel tuleb arvesse võtta ka nendega seotud olulisi asjaolusid, näiteks kultuurilist või religioosset tausta,” ütles Säär.
Süürlane taotles EIK juristide abiga enda vabastamist kinnipidamiskeskusest, sest selleks puudus alus. Inimõiguste keskus rõhutab, et varjupaigataotlejate olulise põhjuseta kinnipidamine on nende põhiõiguste õigustamatu ja tugev rikkumine.
PPA seisukohad, et süürlasel on kinnipidamiskeskuses turvalisem või et seal võib tema taoltuse menetlemine olla prioriteetsem, olid kohtu arvates asjakohatud. Kohtu otsuse kohaselt on varjupaigataotleja kinnipidamine erandlik ning seda meedet võib kasutada vaid viimasel võimalusel – näiteks juhul, kui on oht, et inimene võib väljasaatmisega viivitada või varjupaigamenetlust kuritarvitada.
Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper soovitas PPA-l oma tegevuses inimõiguste kaitsele rohkem tähelepanu pöörata. “Inimeselt ei tohi võtta tema vabadust vaid seetõttu, et nii on ametnikele mugavam,” ütles Käsper. “Varjupaigataotlejad, kes on olnud sunnitud oma riigist põgenema, ei saa oma inimõiguste kaitse osas loota kellelegi teisele peale riigi, kust nad varjupaika paluvad.”
Inimõiguste keskuse seisukoht on, et kuna Süürias on käimas kodusõda, on tsiviilisikute elu relvakonflikti tõttu ohus ja neid ei saa sinna tagasi saata, mistõttu ei saa Süüria kodanike varjupaiga taotlemist mingil juhul lugeda varjupaigaõiguse kuritarvitamiseks.
Uudist vahendab humanrights.ee
Eesti andis üheksa kuuga varjupaiga kolmele inimesele
Politsei- ja piirivalveameti andmetel rahuldas Eesti üheksa kuuga kolme isiku varjupaigataotlused, eelmine aasta samal perioodil anti varjupaik kokku seitsmele isikule. Varjupaiga said inimesed Afganistanist, Süüriast ja Venemaalt. Täiendavat kaitset pole sel aastal veel kellelegi antud, eelmine aasta samal perioodil sai täiendava kaitse kokku neli isikut.
Eestis viibib praegu 17 isikut, kellele varjupaiga andmise otsus on veel langetamata.
Kokku on Eestile esitatud üheksa kuuga 74 varjupaigataotlust. Mullu esitati Eestile 68 varjupaigataotlust.
Tänavu esitatud taotlustest 24 tulid Vietnami kodakondsusega inimestelt, 13 Venemaa kodakondsusega isikutelt, seitse Gruusiast, Pakistanist, Süüriast, kolm Albaaniast, kaks Iraanist ning üks Afganistanist, Austraaliast, Horvaatiast, Tuneesiast, Türgist, USAst ja Valgevenest, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Katrin Rohtla Postimehele.