Uudised

Avalik kiri Süüria põgenike kaitsele ligipääsu teemal

Lugupeetud peaminister Andrus Ansip, siseminister Ken-Marti Vaher ja välisminister Urmas Paet,

Kolm aastat on möödunud ajast, mil Süürias algasid laiaulatuslikud režiimivastased protestid, mis veriselt maha suruti ja mis seejärel eskaleerusid relvastatud sisekonfliktiks. Selle tagajärjel on tänaseks Süüriast põgenenud enam kui 2,5 miljonit inimest, neist pooled lapsed. ÜRO pagulasagentuuri hinnangul tõuseb see arv käesoleva aasta lõpuks 4 miljonini. Sellele vaatamata on seni Euroopa Liidust, Norrast ja Šveitsist varjupaika otsinud ühtekokku vaid 81000 süürlast, kes moodustavad vaid 3% kõikidest põgenikest. Kuna 2014. aasta veebruaris Genfis peetud rahuläbirääkimised tulemusi ei andnud, ei ole Süürias aset leidvale vägivallale ja kannatustele lõppu näha.

ÜRO kirjeldab tsiviilisikute lahkumist Süüriast põgenike liikumisena, mis tähendab, et Süüriast põgenevatel inimestel on vaja rahvusvahelist kaitset. Kuigi Süüria sõja eest põgenevate inimeste varjupaigataotluste positiivsete vastuste tase on enamikus Euroopa riikides kõrge, peavad paljud põgenikud Euroopasse jõudmiseks ületama eluohtlikke takistusi, et kaitset taotleda. Nendele tõketele on oma raportites korduvalt tähelepanu juhtinud ECRE, Pro Asyl ja Amnesty International.

Põgenikel praktiliselt puuduvad turvalised ja seaduslikud viisid Euroopasse jõudmiseks rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil. Viisade saamine on sõjaolukorra ja korrektsete reisidokumentide puudumisel peaaegu võimatu. Karmid perekondade taasühinemise nõuded tähendavad, et need põgenikud, keda ootab Euroopas perekond, ei saa alati nendega taasühineda. Rahvusvahelist kaitset vajavatel inimestel on vaid vähesed võimalused varjupaiga või humanitaarviisa taotlemiseks Euroopa riikide saatkondades. Lisaks, Euroopa riigid pakuvad jätkuvalt Süüria põgenikele väga vähe ümberasustamisvõimalusi, eriti kui võrrelda pakutud kohtade arvu Süüria naaberriikide poolt vastuvõetud põgenike arvuga.

Ligipääs kaitsele on lisaks piiratud erinevate heidutusvahendite abil Euroopa Liidu välispiiril, näiteks põgenike tagasisaatmine, piiritarade ehitamine ja Euroopa riikide suutmatus efektiivselt tagada hätta sattunud põgenikepaatide aitamine merel. Püsivad süüdistused põgenike piirilt tagasisaatmise kohta ja pidevalt suurenevad Euroopa Liidu välispiiridel surevate põgenike ja migrantide arvud on vastuvõetamatud. Sellised praktikad õõnestavad Euroopa Liidu ühist varjupaigapoliitika tõsiseltvõetavust tervikuna. Liikmesriigid peavad tegema kõik, et tagada inimõiguste, sealhulgas varjupaigaõiguse ja non refoulement printsiibi täielik austamine Euroopa Liidu piiridel, veendudes, et kõik varjupaigataotlused võetakse vastu ja vaadatakse üle vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.

Täna, 6. märtsil alustavad enam kui 100 mittetulundusühingut 34 Euroopa riigist, ECRE, Caritas Europe, European Network Against Racism, Amnesty International, Jesuit Refugee Service Europe, International Rehabilitation Council for Torture Victims, Churches Commission for Migrants in Europe, International Catholic Migration Commission, Euro-Mediterranean Human Rights Network, Reporters Sans Frontières ja Save the Children üle-euroopalise kampaaniaga “Europe Act Now”, mis kutsub Euroopa riikide valitsusi ja Euroopa Liidu institutsioone üles tegema ühiseid jõupingutusi, et pakkuda solidaarselt Süüria naaberriikidega kaitset konflikti eest põgenevatele inimestele.

Me kutsume üles Eesti valitsust tegutsema koheselt, rakendades järgmisi meetmeid Süüria kodusõja eest põgenevate inimeste suhtes ja kutsudes ka teisi Euroopa riike üles neid rakendama:

• Pakkuda ligipääsu rahvusvahelisele kaitsele läbi saatkondade
• Loobuda viisatasudest ja kehtestada leebemad viisanõuded konfliktipiirkonnast pärit inimestele.
• Võimaldada humanitaarviisasid Süüria põgenikele, aitamaks neil regioonist lahkuda, eelistades seejuures meditsiinilist abi vajavaid inimesi, saatmata alaealisi, vanemaealisi ja puuetega inimesi ning piinamise ja vägivalla ohvreid.
• Pakkuda põgenikele võimalust taotleda rahvusvahelist kaitset Eesti saatkondades Türgis ja Egiptuses ning lihtsustada positiivse vastuse korral nende Eestisse saabumist.
• Pakkuda teisi turvalisi ja seaduslikke teid regioonist lahkumiseks, näiteks töö- ja õppeviisad.
• Pakkuda põgenikele võimalusi ümberasustumiseks
• Osaleda ÜRO põgenikeagentuuri poolt läbiviidavas ümberasustamisprogrammis ning pakkuda lisakohti Süüria konflikti eest põgenevatele inimestele. Alternatiivselt tuleks Süüria põgenikele pakkuda ajutist kaitset, sarnaselt Saksamaa ja Austria programmidele. Ümberasustamisel tuleks eelistada meditsiinilist abi vajavaid inimesi, saatmata alaealisi, vanemaealisi ja puuetega inimesi, piinamise ja vägivalla ohvreid ning akuutses ohus olevaid inimesi.
• Tagada reaalne ligipääs varjupaigamenetlusele ja pidada kinni non refoulement printsiibist välispiiridel
• Tagada, et kõikidel piiriületuselt tabatud põgenikel oleks ligipääs õiglasele varjupaigamenetlusele vastavuses Euroopa Liidu direktiivide ja rahvusvahelise õigusega.
• Viia sisse sõltumatu piirimonitoorimine koostöös ÜRO pagulasagentuuri ja kohalike sõltumatute organisatsioonidega.
• Võtta kasutusele kõik meetmed, hoidmaks ära võimalikud varjupaigataotlejate piirilt tagasisaatmised.
• Hoiduda põgenike karistamisest ebaseaduslike riiki sisenemise meetodite kasutamise eest, kooskõlas 1951. aasta Pagulasseisundi konventsiooni artikliga 31.
• Lihtsustada perekondade taasühinemist
• Lihtsustada perekonnaga taasühinemist inimestele, kelle pereliikmed elavad Euroopas. Seejuures tuleks laiendada taasühinemiseks kvalifitseeruvate pereliikmete definitsiooni, kaasates nende hulka ka tuumikperre mittekuuluvaid pereliikmeid.
• Peatada põgenike tagasisaatmine Süüriasse ja selle naaberriikidesse
• Jätkata moratooriumiga tagasisaatmistele Süüriasse, tagamaks, et ühtegi inimest ei saadeta tagasi kohta, kus on oht tema elule.
• Hoiduda inimeste tagasisaatmisest riikidesse, mis juba võtavad vastu suurel hulgal Süüria põgenikke (peamiselt Liibanon, Jordaania, Türgi, Iraak ja Egiptus) või kus tagasisaadetute inimõigused võivad saada rikutud (sealhulgas Dublini regulatsiooni järgsed tagasisaatmised Kreekasse ja Bulgaariasse).

Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid peavad koheselt looma turvalised ja seaduslikud Euroopasse sisenemise viisid Süüria põgenikele ning tagama, et need, kes võtavad ette ohtlikke teekondi Euroopasse jõudmiseks, siia ka lubatakse. Ka teised põgenikud, kes põgenevad teiste maailma konfliktide või tagakiusamise eest, peavad sageli ületama samu takistusi kaitse saamiseks Euroopas. Seega kohalduvad paljud eelnevalt väljatoodud soovitustest ka neile. Sellele vaatamata on Süüria konflikt erakordne, kuna on tekitanud suurima põgenike liikumise 1994. aasta Ruanda genotsiidi järel ning vajab seetõttu erilist tähelepanu. Sellise ulatusega kriis Euroopa külje all vajab Euroopa solidaarset tegutsemist. Seetõttu loodame, et leiate võimalused kiireks soovituste rakendamiseks.

Lugupidamisega, 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud
SA Avatud Eesti Fond
SA Eesti Inimõiguste Keskus
MTÜ Eesti Omastehooldus
MTÜ Eesti Pagulasabi
MTÜ Ethical Links
MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus
MTÜ Mondo
& Michael Diedring, European Council on Refugees and Exiles peasekretär

Lisainfo:

Eero Janson
MTÜ Eesti Pagulasabi
eero@pagulasabi.ee
tel. 517 4334 

Kristina Kallas
MTÜ Eesti Pagulasabi
kristina@pagulasabi.ee
tel. 511 8311

Leedu luteri kirik aitab 40 Süüria põgenikul Leedusse ümber asuda

Leedu on otsustanud ajutiselt vastu võtta 40 sõja eest põgenenud inimest Süüriast. Põgenikud saabuvad Leetu Leedu Evangeelse Luterliku Kiriku kutsel ning ka nende majutamise ja hakkamasaamise eest hoolitseb kirik.

Põgenikud, kes on pärit erinevatest Süüria osadest, saavad Leedus elamiseks üheaastase viisa, mille kehtivuse jooksul on neil võimalik esitada riigile ka varjupaigataotlus. Põgenike Leetu tulek sai võimalikuks tänu Leedu välis- ja kaitseministeeriumile, mis korraldasid nende viisad ja transpordi.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder avaldas tunnustust Leedu luteri kiriku tegevusele ja tõi seda esile kui eeskuju Eestile. "Peapiiskopi ja kirikujuhina ma leian, et meil oleks põhjust ja meie kohus oleks ohus olevatele ja terrori eest põgenevatele inimestele varjupaika pakkuda", sõnas Põder Eesti Pagulasabile. Ta lisas, et kuigi EELK oleks valmis sõjapõgenikke aitama, kui nad Eestisse jõuavad, näiteks pakkudes neile majutust, on Eesti riigi varjupaigapoliitika selles suhtes nõutust tekitav.

Eesti Pagulasabi ja teised Euroopa pagulasorganisatsioonid on Euroopa riikidele korduvalt rõhutanud põgenike ümberasustamise vajadust. Tegemist on viimase pääseteega paljudele maailma põgenikele, kes oma kodumaale lähiajal tagasi pöörduda ei saa. Vajadus ümberasustamiskohtade järele on eriti teravalt esile tõusnud üha eskaleeruva Süüria kodusõja taustal, kuna riigist on põgenenud juba enam kui 2,5 miljonit inimest. Eesti üheski põgenike ümberasustamisprogrammis ei osale.

Töötuba teemal "Disaster bioethics and the refugee crisis"

Tartu Ülikooli Eetikakeskus ja COST Action on Disaster Bioethics korraldavad 13.-14. veebruaril 2014 Tartus Jakobi 2-337 ühise töötoa teemal "Disaster bioethics and the refugee crisis".

Vaata ürituse postrit ja Eero Jansoni ettekannet.

Osalemiseks tuleb end registreerida aadressil kadri.simm@ut.ee