Uudised: varjupaigataotlus
Postimees: Riik peab lapseeas illegaalide eest vastutuse enda peale võtma
Eesti ametivõimud on sel aastal juba viiel korral pidanud kindlaks tegema, kas illegaalselt riiki saabunud isik on alaealine ja vajab erilist rahvusvahelist kaitset. Tegemist on esimeste selliste juhtumitega Eestis.
Poolteist kuud tagasi pidas passikontroll Tallinna lennujaamas kinni kolm illegaalselt Moskvast saabunud noort Somaalia naist. Nende sihtpunkt oli Rootsi, kuid kas nende smugeldajate ihnsuse tõttu või siis mingil põhjusel pidid nad viimase osa teekonnast sõitma laevaga.
Naiste küsitlemisel tekkis kahtlus, et üks neist võib olla alaealine. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialisti Signe Riisalo sõnul tekib riigil alaealise ja ilma täiskasvanud saatjata illegaali puhul hoopis teistsugune vastutus kui täiskasvanud asüülitaotleja puhul.
Eesti riik nagu iga teine Euroopa Liidu liige peab alaealise eest vastutuse võtma ja tagama talle kohased tingimused. Seda sõltumata sellest, kas kodumaal peetakse 16–17-aastast naist veel alaealiseks või juba abiellumisealiseks täiskasvanuks.
Somaalia neiu viibib praegu Harkus väljasaatmiskeskuses, mis on kinnine asutus, kus ootavad riigist väljasaatmist nii illegaalid kui ka endised vangid. «See ei ole noore neiu jaoks sobiv koht,» ütles Riisalo, kes on ühtlasi neiu ametlik esindaja.
Täna otsustab kohus, kas neiu võib paigutada Harkust mujale. «Ma ei tea veel, kus oleks umbkeelsel neiul kõige parem olla,» tunnistas Riisalo. Kuna alaealisi immigrante pole Eestisse veel peaaegu sattunud, ei ole ka välja kujunenud käitumistava.
«Pealegi tuleb iga juhtumit eraldi vaadelda,» lisas ta. Somaalia neiu, kellega ametiisikud saavad suhelda vaid tõlgi vahendusel, soovib väidetavalt leida oma ema ja õdesid. «Kui see jutt surnud isast ning ema ja õdede otsingust vastab tõele ning sugulased on kusagil Euroopas, on nende leidmine tõenäoline,» lootis Riisalo.
Rahvusvaheliste reeglite järgi peab riik, kus alaealine kaitset taotleb, võimaldama koolikohustuslikus eas lapsele ka haridusteed jätkata. «Somaalia neiu on koolis käinud viis kuud – kuidas talle haridust anda, see on keeruline,» nentis Riisalo.
Tõsi, somaallanna on juba 17-aastane ega kuulu Eestis koolikohuslaste hulka. Alaealisele sobiva elukoha ja hoolitsuse tema tuleviku eest peab Eesti riik aga tagama. Eestist pole immigrantide jaoks saanud sihtmaad, vaid pigem on tegu transiitmaaga Skandinaaviasse.
Nii on viimasel aastal Eestisse sattunud tunduvalt rohkem immigrante kui varem – kolm aastat tagasi oli neid vaid 14, mullu 30, aga tänavu kolme kvartaliga juba 59. Samamoodi on kasvama hakanud võimalike saatjata alaealiste hulk.
Kui sotsiaalministeerium hakkas suvel koostöös rahvusvahelise immigrantide organisatsiooni ja mullu alaealiste pagulaste vastuvõtuks loodud MTÜga Omapäi koostama ettepanekuid saatjata alaealiste vastuvõtuks Eestis, ei olnud veel ühtegi niisugust juhtumit.
Sügiseks on aga juba viie juhtumi puhul tekkinud kahtlus, et tegu võib olla saatjata rändavate alaealistega. Neli pagulast osutusid kohtumeditsiinilise ekspertiisi andmeil siiski täisealiseks. Riisalo sõnul teavad pagulase staatuse taotlejad, et kasulikum on olla alaealine.
Nii üritasidki Afganistanist, Armeeniast ja Elevandiluurannikult pärit neli noormeest oma vanust varjata. Tegelikult osutus üks Afganistani noormees lausa 26-aastaseks. «Nad on sageli väikest kasvu ja nende vanust on silma järgi keeruline määrata,» ütles Riisalo.
Kõigi neljaga MTÜ Omapäi liikmed ka paar kuud tegelesid, seda siiski seni, kuni nende tegelik vanus välja selgitati. Kuigi pagulaste arv on Eestis ikka veel väike, peab Riisalo sõnul valmis olema nende plahvatuslikuks kasvuks, sealhulgas ka alaealiste saatjata rändajate vastuvõtuks.
«Taanis oli mõni aasta tagasi vaid 25 alaealist, aga möödunud aastal juba üle 600,» rääkis ta. Kuidas noored inimesed kodumaast nii kaugele satuvad, sel on mitmesuguseid põhjusi. Ta võib olla teele saatnud perekond, lootes, et noor leiab tööd ja saab peret toetada, aga tegemist võib olla ka inimkaubandusega.
«Lapsi kasutatakse kerjamiseks, see on eriti levinud mustlaste puhul,» tõi Riisalo näite. «Suvel olid Tallinnas kerjamas üks nn onu kahe lapsega Lätist. Euroopas liiguvad nii ringi Rumeenia mustlased.»
Varjupaigataotlejad Tänavu on Eestis olnud 59 varjupaigataotlejat • Kongo DVst 11 • Afganistanist 8 • Gruusiast 6 • Venemaalt 4 • Armeeniast 4 • Kamerunist 3 • Liibüast 3 • Valgevenest 3 • Ülejäänud: Palestiina okupeeritud alalt, Iraagist, Usbekistanist, Ukrainast, Kõrgõzstanist, Türgist, Bangladeshist jm
Varjupaigataotlusi on Eesti rahuldanud 14 ja tagasi lükanud 47
allikas: sotsiaalministeerium Uudis pärineb siit.
Eestist on tänavu enim varjupaika küsinud Kongo kodanikud
Eestile on tänavu üheksa kuuga varjupaigataotluse esitanud 59 inimest, neist enim ehk 11 inimest on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanikud.
Lisaks Kongo kodanikele on Eestist tänavu üheksa kuuga varjupaika küsinud kaheksa Afganistani, kuus Gruusia, neli Venemaa, neli Armeenia, kolm Kameruni, kolm Liibüa, kolm Valgevene, kaks Palestiina okupeeritud ala, kaks Iraagi, kaks Usbeskistani ja kaks Ukraina kodanikku. Kolm tänavu varjupaigataotluse esitajat on määratlemata kodakondsusega.
Samuti on varjupaigataotluse esitanud üks Kõrgõzstani, üks Türgi, üks Bangladeshi, üks Elevandiluuranniku, üks Guinea ja üks India kodanik.
Eestist on üheksa kuu jooksul varjupaiga saanud kaks Venemaa, kaks Valgevene, üks Türgi ja üks Palestiina okupeeritud ala kodanik. Ka on Eestis elamisloa saanud varjupaiga saanud inimeste viis perekonnaliiget, neist kolm on Venemaa kodanikud ja kaks määratlemata kodakondsusega. Varjupaiga saanud inimeste elamisloa saanud perekonnaliikmetele rahvusvaheline kaitse ei laiene.
30. septembri seisuga oli Eestis 20 varjupaigataotlejat, kelle suhtes oli varjupaiga andmise või mitteandmise otsus veel langetamata.
Uudis pärineb siit.
Eesti on asüülitaotlejate seas euroliidu kõige ebapopulaarsem maa
Eesti sai mullu Euroopa Liidu riikide seas kõige vähem asüülitaotlusi, selgub Eurostati aruandest.
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki said 2010. aastal kokku 257 815 varjupaigataotlust, neist 35 laekus Eesti ametivõimudele, vahendab BNS.
Eurostati andmetel tahtsid mullu Eestist enim varjupaika Afganistani kodanikud, kellelt laekus kümme avaldust. Viis avaldust tuli Venemaa kodanikelt ja viis avaldust Nigeeria kodanikelt.
Asüülitaotlejate suurt tungi ei ole ka Lätisse, kus välismaalased taotlesid mullu asüüli 65 korral. Portugal sai mullu 160, Malta 175 ja Sloveenia 245 varjupaigataotlust.
Varjupaigataotlejate seas on EL-is kõige populaarsem riik Prantsusmaa, mille võimud said eelmisel aastal 51 595 taotlust. Järgnesid Saksamaa 48 490, Rootsi 31 875, Belgia 26 130, Suurbritannia 23 715, Holland 15 100, Austria 11 050, Kreeka 10 275 ja Itaalia 10 050 taotlusega. Ülejäänud EL-i riikides jäi mullu laekunud varjupaigataotluste arv alla 10 000. Leedu sai 2010. aastal 495 ja Soome 3090 varjupaigataotlust.
Kokku esitati mullu Euroopa Liidu 27 liikmesriigile 257.815 varjupaigataotlust. Kõige enam - 20.580 taotlust esitasid mullu Afganistani kodanikud. Venemaa kodanikud taotlesid mullu Euroopa Liidust varjupaika 18.500 korda ning Serbia kodanikud 17.715 korda.
Eesti võimud langetasid Eurostati andmetel mullu 40 otsust varjupaigataotluste kohta, neist 15 olid positiivsed ning 25 taotlust lükkas Eesti tagasi. Läti rahuldas mullu 25 asüülitaotlust ja lükkas 25 taotlust tagasi. Leedu rahuldas 15 ja lükkas tagasi 175 taotlust. Soome langetas eelmisel aastal otsuse 4260 taotluse kohta, rahuldades 1595 ja lükates tagasi 2665 taotlust.
Enim otsuseid asüülitaotluste kohta langetas mullu Saksamaa, rahuldades 10 445 ja lükates tagasi 34 865 taotlust. Kokku langetasid Euroopa Liidu riigid mullu 222 105 otsust asüülitaotluste kohta, andes varjupaiga 55 095 inimesele ja lükates tagasi 167 010 taotlust.