Uudised: sallivus
Ajujaht Võrumaal
Millal oli viimane kord pärast seda, kui Edgar Savisaar raadioeetrisse “Toompead rünnatakse!” paiskas, et rahvas riigivõimule õhinal appi on tõtanud?
Pakun, et nüüd 3. veebruaril, mil piirivalveamet läbi Võrumaa metsade Eestisse jõudnud illegaalsetest piiriületajatest teavitas ja “kahtlastest asiaatidest” teada andma kutsus.
Kodanikud olidki varmad korrakaitsjaid abistama, leides ühtlasi aega internetis asjakohaseid “jahinalju” teha või siis fantaseerida, et ei tea, kas “kilide” hulgas ka noori naisi on (neid, kõhistati, oleks tore pruukida mõnel muul moel). Vahejuhtum heidutas ka vanemaid prouasid, kes, nagu teavitas Postimees, hoidsid hirmunult oma koduuksi lukus – mine tea, mis “mustad” teha võivad.
Loata piiriületust on raske õigustada ning Eesti täitis Euroopa Liitu turvates tragi valvekoera rolli. Paarikümmet õnnetut Euroopasse ihalenut ootab ees väljasaatmine (selgusetu, kas lausa Vietnami või lihtsalt Venemaale). Keele- ja muud barjäärid ei lase meil ehk kunagi kuulda, miks nad tegelikult tulid – kas suuremat demokraatiat otsides või pelgalt jeffersonlike “õnnepüüdluste” tõttu – nagu ka mitte seda, kuidas Eesti ametivõimud nendega ringi on käinud. Keda koer on korra näksinud, see enam Võrumaa metsade vahele ei tule, võiks parafraseerida üht peaministrit.
Külastasin mullu Rootsi migratsiooniametit, mille hubases väljasaatmiskeskuses pakutakse neljal korral päevas tasuta süüa (saadaval usule vastavad erimenüüd), internetti, mobiilikõnesid ja lauatennist. Paljud kenasti käitunud saavad Rootsi võimudelt koduteele kaasa 30 000 SEKi suuruse summa, et end isamaal taas sisse seada. See kõik kehtib neile, kes pole suutnud Rootsi ametivõime veenda, et nad põgenevad tapmise, piinamise või muu inimväärikust alandava kohtlemise eest, mis neid senisesse asupaika jäädes ähvardanuks.
Eesti ei taha ilmselt muutuda riigiks, kuhu kogu maailma hädalised või õnneotsijad samme seada tahaks. Sotsiaalne tekk katab siin vaevu omagi külmetajate jalgu. Samas juhib vietnamlaste vahejuhtum latentse rassismi kõrval (viitan siinkohal kõigile neile mitte just ilusaid ettepanekuid sisaldanud kommentaaridele) tähelepanu ammusele kuuldusele, et idapiiri valvureile on antud käsk saata tagasi võimalikult paljud varjupaigapalujad. Ka need, kes võivad Euroopa uksele koputada seetõttu, et tõesti põgenevad “rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumisega” seotud tagakiusamise pärast. Ilma osaluseksperimendita on seda tõestada võimatu.
Muide, europarlamendi saadik Tunne Kelam on aeg-ajalt hoiatanud sadade tuhandete põgenike eest, kes võivad Sosnovõi Bori tuumajaama katastroofi puhul Eestisse saabuda, kui läänetuul peaks saaste üle Venemaa laiali laotama. Kuid mis saab siis, kui sel saatuslikul päeval peaks puhuma hoopis idatuul? See on empaatiline mõtteharjutus neile, kes justkui ei mäletaks, kui palju meie oma rahvas ajaloos eri põhjustel oma maalt põgenema on pidanud; kui palju ta ise on sõltunud võõraste lahkusest.
Lugu pärineb siit.
EPL: Kes sa oled, Eestis elav pagulane?
Eestisse pagulane tavaliselt ei tule, vaid satub. Kohapeal seisab ta aga silmitsi kaootilise vastuvõtusüsteemi, keelebarjääri ja eelarvamustega.
On öö Guinea pealinnas Conakrys. Üksik mees põgeneb mööda pimedaid linnatänavaid relvastatud jälitajate eest. Tema keha on saanud tunda juba nii palju vägivalda, et seekord sunnib ta end iga hinna eest põgenema. Pimeduse varjus poeb ta sadamas ühe suure kaubalaeva pardale ja peidab end kuhugi alumisele korrusele. Põgenikul ei ole aimugi, mis laevaga on tegemist või kuhu see läheb. Ta veedab pimeduses enda jaoks teadmata aja, saamata aru, kas väljas on öö või päev, kuni lõpuks võib häälte järgi järeldada, et laev on jõudnud sadamasse ja sinna mõneks ajaks pidama jäänud. Kuna nälg on pika reisi peale juba väljakannatamatuks muutunud, väljub mees laevast.
Ta hakkab linna poole kõndima, endiselt mõistmata, kuhu on sattunud. Hiljem meenub, et kuskil oli küll üleval silt „Eesti”, aga tol hetkel ei tähendanud see talle mitte midagi. Linnas hakkab ta inimestelt abi küsima. Prantsuse keeles, oma emakeeles. Aga tulutult – hirmunult mööduvad inimesed temast suure kaarega. Sellised on põgeniku esimesed 48 tundi Eesti pealinnas.
Lõpuks satub ta reisisadamasse, kus liigub palju rahvast. Järsku piiravad ta ümber politseinikud – keegi on tema käitumist kahtlaseks pidanud ja politsei kohale kutsunud. „Kuhu sa lähed?” tahab politsei teada ja nõuab näha dokumente. Neid aga kodumaalt põgenenud mehel ette näidata ei ole, ta arreteeritakse ja toimetatakse käeraudades jaoskonda. Korrakaitsjatega suhtlemiseks kutsutakse appi prantsuse keele tõlk. Pärast kõiki ettenähtud protseduure saadetakse mees Tallinnast Ida-Virumaale Illuka valda, Jaama külla metsade vahele, kus asub Eesti ainus pagulaste vastuvõtukeskus.
Selline on Yasini lugu. Ta on Guinea kodanik, talupoeg. Praegu elab ta Eestis, Illuka keskuses.
„Meie riigis on tõsised rassismiprobleemid,” räägib Eestis Illuka metsade vahel oma saatust ootav Yasini. „Seda saab nimetada kodusõjaks. Konfliktid on etniliste gruppide vahel,” ütleb ta ja näitab oma kehal olevaid arme. Relvastatud jõud, kes Yasini sõnul kuuletuvad riigis poliitilist võimu omavale seltskonnale, on teda korduvalt kinni võtnud. „Nende alluvuses on ka meedia, seetõttu sellest, mis tegelikult toimub, üldse ei räägita,” lausub ta. Kodumaale jäid Yasinil maha naine ja lapsed. „Ei, mul ei ole olnud võimalik nendega kontakti saada,” ütleb ta kurvalt. Küsimusele, miks ta põgenes, vastab ta otse: „Ma tahtsin ellu jääda.”
Artikkel pärineb siit.
Pagulasteemad "Erinevus rikastab" nädala raames
TTÜ õiguse instituudi poolt kolmandat aastat läbi viidava projekti "Erinevus rikastab" raames toimuvad sel aastal esmakordselt "Erinevus rikastab" nädalad: 11.-15. septembril Tallinnas ja 18.-22. septembril Tartus.
Eesti Pagulasabi MTÜ lööb "Erinevus rikastab" nädala raames kaasa koostööpartnerina. 11. septembril Tallinna noorte infokeskuses Vabaduse väljakul kell 16.00 - 19.00 ning 18. septembril Tartus Tasku keskuses kell 16.00 - 19.00 viib Eesti Pagulasabi MTÜ läbi foorumteatri etenduse ning sellega kaasneva arutelu teemal "Põgenikuks Eestis". Ühtlasi saavad huvilised nii Tartus kui Tallinnas osaleda pagulasteemalises viktoriinis.
Iga päev "Erinevus rikastab" nädalast keskendub ühele konkreetsele teemale:
- TEISIPÄEVAD: etniline ja rahvuslik mitmekesisus
- KOLMAPÄEVAD: puuetega inimesed
- NELJAPÄEVAD: lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed
- REEDED: aktiivsena vananemine ja põlvkondadevaheline solidaarsus
- LAUPÄEVAD: üleüldine sallivus
Nädala jooksul näidatakse mõlemas linnas temaatilisi filme (kinodes Artis ja Cinamon); ühes koostööpartneritega toimuvad erinevad tegevused ja nädala lõpetavavad lõpukontserdid mõlemas linnas.
Tutvu programmiga: