Uudised: põgenemine

Inimõiguste Keskus: Eesti karm varjupaigapoliitika paneb põgenike elud ohtu

Eesti Inimõiguste Keskuse hinnangul tuleb kiiremas korras lahendada olukord, kus ilmselgelt kaitset vajavad piiriületajad saavad Eestisse jõudes ebainimliku kohtlemise osaliseks ning varjupaiga taotlemise asemel kohtleb riik neid kurjategijatena.

“Eile levisid meedias teated, kuidas Piusa kandis ületasid Eesti piiri kolm väidetavalt Sudaanist pärit inimkaubanduse ohvrit, kellest üks hukkus alajahtumise tõttu. Nende kodumaa on aastaid sisekonfliktides vaevelnud ja ÜRO nimetab sealset olukorda humanitaarkatastroofiks. Tegemist meeleheitel inimestega, kes otsivad võimalusi ellu jääda ning nende nimetamine illegaalideks või ebaseaduslikeks immigrantideks on äärmiselt kohatu,” selgitas Eesti Inimõiguste Keskuse õiguskliiniku ekspert Anni Säär keskuse teatel.

Eesti piirile saabuvad põgenikud, kes väljendavad oma soovi varjupaika taotleda, saavad tihti halva kohtlemise osaliseks. Enamasti algatatakse nende suhtes kriminaalmenetlus, väljasaatmismenetlus ja nad paigutatakse kohtu loal kinnipidamisasutusse. Näiteks vajalike dokumentide puudumise tõttu illegaalselt piiri ületanute puhul öeldakse enamasti, et tegemist on põgenemiskahtlusega isikutega ja nad peavad viibima kinnipidamiskeskuses.

Võimalus taotleda varjupaika avaneb rahvusvahelist kaitset vajavale isikule tihtipeale alles peale väljasaatmismenetluse algatamist. Selline karistamine ning põgenike kinnipidamine on vastuolus nii 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni kui ka teiste rahvusvaheliste konventsioonide ja deklaratsioonidega.

“Varjupaiga taotlemine on iga inimese inimõigus ning vastuvõttev riik peab tegema kõik endast oleneva selleks, et esmalt oleks varjupaika võimalik paluda piiripunktis, mitte ei tuldaks ebaseaduslikult üle piiri, andes seeläbi tegutsemisvõimalusi inimkaubitsejatele,” lisab Säär.

“Siinjuures tuleks välja tuua, et inimkaubanduse ohvril on õigus saada abi ja toetust, niipea kui pädevatel asutustel on põhjendatult alust arvata, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks. Õigus abile ja toetusele on selles osas nii Eesti kodanikel kui ka kolmandatest riikidest pärit isikutel.”

Viimastel aastatel on mitmed varjupaigasoovijad Eesti Inimõiguste Keskust teavitanud sellest, et nende palvet varjupaika saada ei ole piiripunktis kuulda võetud ega vastavat menetlust alustatud või on alustatud tunduvalt hiljem. Sellised jutud levivad ning paljud varjupaigataotlejad ei pruugigi enam varjupaika piiril küsida, vaid ületavad ebaseaduslikult piiri, millel võivad omakorda olla väga traagilised tagajärjed.

Olukorra lahendaks keskuse hinnangul see, kui siseministeerium lubaks piiripunktidesse sõltumatud vaatlejad. Eelnevate aastate jooksul on nii Eesti Inimõiguste Keskus kui teised pagulasorganisatsioonid ning Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu rõhutanud Siseministeeriumile sõltumatute vaatlejate olulisust. Eesti piiril varjupaika taotlevate inimeste arv on võrreldes sarnases olukorras naaberriikidega üsna väike ning see võib osutada, et politsei- ja piirivalveameti ametnikud ei anna inimestele võimalust piiril varjupaika taotleda.

Pressiteade avaldati Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel.

EIK-i kampaania tõstab fookusesse pagulased

Esmaspäeval, 18. märtsil algas Eesti Inimõiguste Keskuse üleriigiline kampaania, millega juhitakse tähelepanu pagulastele ja varjupaiga taotlemise põhjustele.

Taasiseseisvunud Eestis on rahvusvahelise kaitse saanud 83 inimest ning varjupaiga otsijate arv kasvab iga aastaga. Eesti Inimõiguste Keskuse rahvusvahelise sundrände teemalise avalikkuse teavitamise projekti juht Egert Rünne nentis, et nii laiem avalikkus kui ka poliitikud käsitlevad aga pagulasi endiselt üldise migratsiooni kontekstis. “On oluline, et kogu ühiskond teadvustaks pagulaste erilist olukorda ja varjupaiga otsimise põhjusi,” ütles Rünne. “Eesti on suutnud 20 aastaga üles ehitada turvalise ja stabiilse riigi, kus rängad inimõiguste rikkumised on harvad, samal ajal kui paljudel teistel rahvastel pole nii hästi läinud,” põhjendab Rünne vajadust aidata neid inimesi, kes oma kodumaal hetkel elada ei saa.

Algav kampaania aitab selgitada, et pagulane on inimene, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma tagakiusamise, sõja või vägivalla tõttu. Interaktiivne veebikeskkond pakub külastajale võimaluse läbida virtuaalselt pagulase teekond koduriigist põgenemisest kuni Eestis pagulasstaatuse saamiseni. Veebikeskkonna avamist toetab välimeediakampaania viies linnas – Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Rakveres.

Pagulase teekonna saab läbida siin: www.pagulane.ee

Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mille eesmärgiks on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal. Kampaania on osa inimõiguste keskuse rahvusvahelise sundrände teemalisest avalikkuse teavitamise projektist, mida kaasrahastavad Euroopa Pagulasfond ja EV Siseministeerium.

Uudis on pärit humanrights.ee-st.

Põhja-Koreast põgenemise lugu

Noor naine Põhja-Koreast räägib TED üritusel inspireeriva loo, milles teeb juttu nii kodumaalt põgenemise keerukusest kui kohanemisraskustest, mis tekkisid uues elukohas.