Uudised: üritus
Euroopa väljakutsed sundrändega tegelemisel
Eesti Inimõiguste Keskus korraldas 20. novembril ajakirjanikele suunatud seminari teemal “Euroopa väljakutsed migratsiooni teemadega tegelemisel”. Seminaril osalesid Ana Fontal Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogust (ECRE) ja Markku Aikomus ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametist (UNHCR), seminari juhtis Anne Veerpalu Eesti Inimõiguste Keskusest.
Seminaril anti ülevaade Kreeka probleemidest sundrändega hakkama saamisel, kuna tegu on piiririigiga, kust enamik varjupaigataotlejaid Euroopa Liitu saabuvad. Kreeka tingimused varjupaigataotlejate vastuvõtul on aga nii kehvad, et Euroopa Inimõiguste Kohus on keelanud varjupaigataotlejaid Kreekasse tagasi saata, kuna seal koheldakse varjupaigataotlejaid ebainimlikult.
Seega tekkis seminaril küsimus, kas piiririigid peaksid üksi hakkama saama pagulaste tulvaga või oleks mõistlik olla solidaarne ning proportsionaalselt jaotada pagulased kõigi Euroopa Liidu riikide peale? Organisatsioonid leidsid, et seda kohustust riikidele veel peale panna ei saa, aga enam riike võiks seda vabatahtlikult teha. Näiteks on Euroopa Komisjon algatanud pilootprojekti, kus ümberasustatakse Malta põgenikke teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Peale seminari tausta uurinuna saab hea näitena solidaarsusest saab välja tuua Sloveenia, kes vabatahtlikult aitas Maltat ning ümberasustas kümme Aafrika põgenikku Sloveeniasse. Tegu võib olla küll pealtnäha väikese arvuga, kuid Sloveenia jaoks on tegemist kindlasti suure väljakutsega, mida võiks ka Eesti järgida. Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest on programmiga liitunud Suurbritannia, Slovakkia, Rumeenia, Portugal, Luksemburg, Poola, Ungari, Saksmaa ja Prantsusmaa. Pilootprojekti raames antakse varjupaika 255 põgenikule. Kindlasti saaks ka Eesti kümne põgeniku integreerimisega ühiskonda hakkama, seega võiks Eesti tulevikus antud projektidega liituda. Kui me ise tahame, et meiega oldaks solidaarsed, peame näitama ka eeskuju.
Sujuvalt kitsenes teema ka Eesti võimekuse peale pagulasi vastu võtta, hetkel on Eestis keskmisel 70 varjupaigataotlejat aastas (viimase 20 aasta jooksul on varjupaika antud umbes 60 inimesele). Anne Veerpalu väitis, et Eesti ametnikke on väga palju koolitatud pagulaste temaatikal ning vastuvõtukeskus pole peaaegu kunagi täis, seega oleks Eestil rohkem taotlusi võimalik vastu võtta. Riigi esindajad aga leidsid, et Eesti saab küll tehnilise poolega hakkama, kuid pagulaste lõimumisega ühiskonda Eesti veel hakkama ei saaks. Samas tõdeti, et võrreldes Kreekaga on Eesti olukord ja võimekus siiski oluliselt parem.
Seminarilt jäi kõlama aga ka positiivne sõnum – nimelt tõdeti, et pagulased ei ole ainult kohustus, vaid ka võimalus. Integreerides pagulased kiirelt ühiskonda, saavad nad riigile kasu tootma hakata. Mitmekesisem ühiskond on alati tugevam ning elujõulisem. Samuti aitavad pagulased Euroopa riikidel üle saada ühiskonna vananemisest tingitud probleemidest.
Seminar on osa inimõiguste keskuse rahvusvahelise sundrände teemalisest avalikkuse teavitamise projektist, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.
Tekst pärineb siit.
Pagulasabi tänab
Eesti Pagulasabi tänab kõiki eilsel rahvusvahelise inimõiguste päeval puhul toimunud heategevusüritusel osalenuid, kõiki annetajaid, esinejaid ja vabatahtlikke. Aitäh ürituse rahastajale, regionaalministri valitsemisalale ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile. Suur tänu ka Güllüoğlu food OÜ-le ja Restoran Kathmandu Hilli-le ning pagulasperedele, tänu kellele saime oma külalistele pakkuda rikkaliku valiku erinevaid suupisteid, ning täname Coca Cola HBC Eesti AS- i jookide eest. Aitäh Telliskivi Loomelinnakule peoruumi võimaldamise eest ja Ravecast muusikaseadmete e-poele ja Helivald OÜ-le heli- ja valgustehnika eest. Tänud Otsiturundus OÜ-le Facebooki reklaami ja MTÜ Mondole valge ekraani laenutamise eest ning F-hoonele laudade ja toolide eest.
Loodame, et jäite üritusega rahule ning tulete järgmisel aastal uuesti!
Vaata ka ürituse pildigaleriid!
Täna tähistatakse rahvusvahelist inimõiguste päeva
Täna tähistatakse rahvusvahelist inimõiguste päeva ning kogutakse raha pagulaste toimetuleku toetuseks.
«Inimõiguste olukorda näitab kõige paremini see, kuidas koheldakse kõige haavatavamaid,» ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. «Tagakiusamise tõttu oma koduriigis Eestist varjupaika otsivate inimeste inimõigused on suuremas ohus, sest nad on võõras keskkonnas, mida nad ei tunne ega oska ise oma õigusi kaitsta.»
«Kuigi viimasel ajal on riigipoolne tugi pagulaste toimetuleku osas paranenud, napib siiski olulisi tugiteenuseid, sh keeleõpe, elukoha leidmine, nõustamine töökoha leidmisel, aga ka näiteks abi ravimite soetamiseks,» sõnas Eesti Pagulasabi juhatuse liige Ingi Mihkelsoo.»Paraku need on just need kulutused, mida pagulased ise katta ei suuda.»
Kell 19 tähistavad Eesti Pagulasabi MTÜ ja Eesti Inimõiguste Keskus heategevusliku üritusega «Ma toetan pagulasi» ülemaailmset inimõiguste päeva. Üritus toimub Tallinnas Telliskivi loomelinnaku saalis (Telliskivi 60a) ja sissepääs maksab 3 eurot. Piletitulu läheb pagulaste toimetuleku ja lõimumise toetamiseks.
Kogutud raha kasutatakse uuel aastal käivitatavate eesti keele kursustega ning tööotsingutega seotud kulutuste katteks. Korraldajate lootus on, et annetuste abil saab eesti keelt õppida järgmisel aastal vähemalt viis pagulast.
Heategevusüritusel kõneleb Eestis elav Valgevene poliitpõgenik Andrei Abozau oma loo - miks temast sai pagulane ja mismoodi ta Eestis kohanenud on. Muusikat teevad Savva Terentjev (klaveril) ja Matthew Hyde (kontrabassil) ning DJ Maali (MTÜ Reggae.ee). Pakutakse ka pagulaste poolt valmistatud eksootilisi sööke ning soovijad saavad keha kaunistada hennamaalingutega.
Uudis pärineb siit.