Uudised: õigusabi
Inimõiguste Keskuse pagulaste õiguskliinikust
Anni Säär on pagulaste õiguskliiniku nooremõigusekspert. Ta on huvitatud rahvusvahelistest inimõigustest ja omandab hetkel bakalaureuse kraadi õiguses TTÜ õiguse instituudis. Tema oli ka üks esimestest tudengitest, kes pagulaste õiguskliiniku pilootprojektis osales.
Seega kogemusi sain väga erinevaid ja väga palju. Võin kinnitada, et kõike kindlasti ülikoolis ei õpi ja vahetu kokkupuude annab kõige parema kogemuse.
Inimõiguste keskuse pagulaste õiguskliinikusse praktikale tulles tuleb kindlasti kokku puutuda kaebuste kirjutamisega, riigi õigusabi taotlemisega, klientidega ja ametnikega suhtlemisega ja palju muuga, millest oma hilisemas töös ka praktiliselt väga palju kasu on. Kuna Eestis on tegu veel suhteliselt noore valdkonnaga, on kõigil võimalus midagi muuta, pakkuda uusi lahendusi.
Kogemused annavad oskused ning oskusi on nii olevikus kui tulevikus kindlasti vaja, seega ei jookse see praktika kellelgi mööda külgi maha, vastupidi – see annab palju juurde.
3. Nagu mainisid – oled siin töötades näinud väga erinevaid juhtumeid – kas oskad kuidagi üldistavalt midagi nende põhjal ka Eesti olukorra kohta öelda? Eesti kohta ütleks seda, et lausa naeruväärne on olukord, kus isikud, kes õigusabi väga vajavad, seda ei saa. Või on tee õigusabi saamiseks liiga raske ning keeruline.
4. Sel aastal Eestis varjupaika saanud võrdlemisi vähe inimesi, samuti pole praegu varjupaigataotlejaid kuigi palju (kui üldse?) – oskad põhjendada, milles võib Sinu meelest asi olla? Raske on oletada – siin saab pakkuda mitmeid võimalusi alates sellest, et isikud lihtsalt ei soovi läbi Eesti tulla Euroopasse. Loomulikult võib ka olla sinisilmne ja arvata, et maailmas on olukord juba palju parem kui eelmine aasta. Põhjust, milles tegelikult asi on, ei saa mitte keegi 100% kindlusega öelda.
5. Kas Eesti varjupaigamenetlussüsteemis annaks Sinu hinnangul midagi parandada? Kindlasti.
Esimene, ja kõige olulisem on see, et oleks vaja tagada rahvusvaheliste nõuete kohane õigusabi kättesaadavus. Eeskujuks võiks olla Rootsi.
Teiseks oleks aga vaja muutusi selles praktikas kuidas varjupaigataotlejad satuvad väljasaatmiskeskusesse ning selles, et neid sealt enam menetluse jooksul välja ei lasta (Illuka vastuvõtu keskusesse).
Nagu ka Politsei- ja Piirivalveamet on öelnud – piisab praegusest süsteemist antud taotlejate arvule, kuid kui see peaks suurenema, siis tekiks suur probleem.
Intervjuu pärineb siit.
Eesti ei taha Ukraina poliitilistele pagulastele asüüli pakkuda
Eesti võimud ei andnud pagulastele advokaati ega kuulanud ühte neist suuliselt ülegi.
Ukraina opositsiooniparteisse kuuluv poliitiliste aktivistide paar võitleb selle nimel, et neid ei saadetaks tagasi kodumaale, kus nad kardavad võimude repressioone.
„Tegime enne viimaseid valimisi aktiivselt poliitilist agitatsiooni Julia Tõmošenko partei poolt,” rääkisid turvalisuse huvides anonüümsust palunud mees ja naine, kes elavad praegu Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses.
„Me oleme Tõmošenko parteis. Tahame, et Ukraina oleks euroopalik riik, toetame integratsiooni Euroopa Liitu ja NATO-sse,” selgitas naine „Praegune president Janukovõtš ei taha integreeruda, eelistab suhelda Venemaaga. Riigis töötavad kriminaalsed struktuurid, ministeeriumite aparaat juhib kõiki. Kõiki, kes mõtlevad teisiti, kõiki kes on opositsioonis, represseeritakse.”
Ukraina sisepass on naiselt ära võetud, mis tegi tema elu Ukrainas üpris keeruliseks. Ta ei saa töötada, arstiabi ega mingeid sotsiaalseid garantiisid. Ühe tema lähedasega on seotud ka tapmisjuhtum.
Kõik algas väikestest asjadest. „Näiteks korterist taheti ilma jätta. Minna polnud vahepeal kuhugi. Siseministeerium allub vastaspoole parteile. Kõik ametkonnad on politiseeritud,” võttis naine kokku.
„Kardan ka oma perekonna, oma tütre pärast, kes elab edasi Ukrainas. Viimasest vestlusest tütrega saime teada, et siseorganid, miilits, tunneb nende vastu huvi ja küsib meie asukoha järele,” rääkis naine. „Mind ähvardab reaalne oht, olin vahetu tunnistaja inimõiguste rikkumisele.”
Ei julge enam koju minna
„2010. aasta valimistel töötasin valimisvaatlejana Tšerkassõs,” rääkis mees. „Seaduse järgi pidime iga tunni tagant aru andma rikkumistest. Politsei aga ütles, et kui näeme rikkumisi, ei tohi kuhugi pöörduda. Kui siis toimus häälte lugemine, oli seal palju rikutud sedeleid. Kriipsud olid peale tõmmatud. Aga meil kästi need ikkagi arvestada Janukovõtši poolt. Meie ei nõustunud sellega.”
„Naabervalimisjaoskonnas toimus surmaga lõppenud intsident, kus käskudele mitte kuuletunud isikul löödi pea lõhki,” lisas naine. Nad näitavad ette oma valimisjaoskonna tõendid, samuti on nende kui vaatlejate nimed koos aadressidega ära trükitud kohalikus ajalehes.
„Mind koos sõbraga vahistati politsei poolt, 24 tundi hoiti kinni, mõnitati. Haavad kätel on siiani alles,” kirjeldab mees ja näitab käed ette. „Spordisaalis seoti käed tagant kinni ja riputati seinaredeli külge, kättpidi rippusin seal, varbad puudutasid vaevalt maad. Õhtul kell seitse võeti kinni, lahti lasti kell üheksa hommikul. Meid süüdistati väidetavalt hoopis muudes asjades – narkokuritegudes, mitte poliitilises tegevuses.”
Koju ei julgenud nad pärast seda enam minna. „Läksime sugulaste juurde. Andsime oma välispassid sisse viisa vormistamiseks. Kõige odavam ja kiiremini saadav oli Eesti viisa,” selgitasid nad Eestisse sattumist, lisades, et ega nad Eestist varem suurt ei teadnudki ja siia jõudmine polnud sugugi nende plaan.
Holland saatis Eestisse
„Läksime kõigepealt Poola ja sealt edasi Hollandisse. Olime seal ühe aasta ja küsisime asüüli, kuid nad pidid meid ikkagi Eestisse saatma, sest meil oli Eesti viisa. Hollandis saime automaatselt tasuta advokaadi, kes aitas meil asju ajada,” rääkis naine.
„Kui Eestisse jõudsime, siis saadeti meid Illukale, aga advokaati siin ei antud, kuigi me palusime seda. Öeldi, et advokaadi saame üksnes siis, kui meie varjupaigataotlus tagasi lükatakse,” lisas mees.
Jaanuaris otsustas politsei- ja piirivalveamet paarile varjupaiga andmisest keelduda. Otsuse järgi ei olevat nad esitanud piisavalt tõendeid, et tagasiminek Ukrainasse oleks ohtlik. Pärast otsust said mees ja naine ühendust Eesti inimõiguste keskusega ja sealtkaudu endale juriidilise esindaja, kes nüüd aitab otsuse peale halduskohtusse kaevata.
Ukraina mees kaebab ka selle peale, et teda ei kuulatud üldse suuliselt ära. Esitati vaid kirjalikud küsimused, kuuest küsimusest pooled olid aga paari omavahelise suhte kohta. Vastustes ei saanud nad seega põhjalikult oma rasket olukorda lahti seletadagi.
ÕIGUSEKSPERT: Õigusabiga on probleeme Pagulaste õiguste eest seisavad põhiliselt vabaühendused ja põhiliselt projektipõhiselt, nentis inimõiguste keskuse nooremõigusekspert Anni Säär. „Riigi õigusabi saamisega on probleeme,” rääkis ta. „Varjupaigataotlejatele tuleks luua süsteem, mille kohaselt nad saaksid koheselt endale esindaja, kes neid menetlusest läbi aitaks. Esiteks ei tunne varjupaiga taotlejad eesti keelt, taotluse peab esitama aga eesti keeles. Ka kohtute määrused riigi õigusabi taotluste puuduste kõrvaldamiseks on varjupaiga taotlejatele raskesti arusaadavad – eks nad oleks rasked ka eesti keelt valdavale isikule, kel pole juriidilist haridust.”
POLITSEIAMET:Meie ei saa õigusabi taotleda „Päritoluriigi kohta info kogumiseks kasutame rahvusvaheliste organisatsioonide raporteid, näiteks ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti infot. Varjupaiga andmise otsustamisel on väga suur kaal ka inimese enda antud teabel. Eitav otsus võib tulla, kui ilmneb, et taotleja tegelik eesmärk on asuda Eestisse muul põhjusel, sealhulgas leida tööd või parandada oma elutingimusi, taotleja ei esita usutavaid tõendeid selle kohta, et tal on põhjust karta tagakiusamist,” selgitas kodakondsus- ja migratsiooniosakonna peaekspert Ellen Lebedeva. „Varjupaigataotlejale tutvustatakse tema õigust saada õigusabi. Seoses isikuandmete töötlemise piiranguga ei ole PPA-l võimalik pöörduda taotlejate nimel õigusabi saamiseks.”
Lugu pärineb siit.
Õigusteaduste tudengitele praktikavõimalus
TTÜ õiguse instituut, SA Eesti Inimõiguste Keskus ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) esitlevad:
RAHVUSVAHELISE KAITSE JA MIGRATSIOONI ÕIGUSKLIINIK (HOA7018 6 EAP) varjupaigataotlejatele õigusabi andmiseks
Üliõpilane omandab: - ülevaate tähtsaimatest õiguslikest regulatiivaktidest ning poliitikatest seoses migratsiooni ja rahvusvahelise kaitse teemaga - reaalse arusaama menetlusetappidest rahvusvahelises kaitsemenetluses, kliendi eripärast varjupaigamenetluses ning õigusabi kättesaadavuse vajalikkusest migratsiooniga seotud menetlustes. Kursus algab kolme sissejuhatava seminariga ning rahvusvaheliste ekspertide ettekannetega. Seejärel tutvustab õiguskliiniku juhendaja õiguskliiniku meetodeid ja protseduure. Juhendaja juhendamisel külastavad tudengid väljasaatmiskeskust, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskust, kohtuvad varjupaigataotlejatega ning nõustavad neid varjupaigamenetluse teemadel. Erinevate advokaatide juhendamisel koostavad tudengid juriidilisi dokumente varjupaigamenetluses esitamiseks, suhtlevad ametivõimudega, otsivad andmeid ja materjale käimasolevate kaasuste jaoks ning osalevad varjupaigataotlejate intervjuudel. Juriidilise õigusabi osutamine võib toimuda telefonitsi, e-mailide kaudu ja kohtumiste teel nii Tallinnas kui ka Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses. Aines saavad osaleda õigusteaduse õppekaval õppivad kolmanda kursuse bakalaureusetudengid ja magistrandid.
Eduka praktika korral ainepunktide väärtuses STIPENDIUM!
Kohtade arv on piiratud, registreeru ÕISis kohe!
Lisainformatsioon: Lektor Anne Veerpalu anne.adamson@ttu.ee Projektijuht Kristi Toodo kristi.toodo@humanrights.ee Vaata praktika plakatit siit.