Uudised: arutelu

Toimus esimene pagulastega tegelevate organisatsioonide ümarlaud

24. jaanuaril toimus Eesti Inimõiguste Keskuses esimest korda pagulastega tegelevate kodanikeorganisatsioonide ümarlaud. Ettevõtmise eestvedajaks on Eesti Pagulasabi MTÜ. Lisaks inimõiguste keskusele ja Eesti Pagulasabile osalesid ka Johannes Mihkelsoni Keskus ja IOM Eesti.

Pandi paika plaan, et ümarlaud hakkab regulaarselt kord kvartalis kokku saama, et jagada infot oma tegemistest, moodustada ühiseid seisukohti, arutada võimalikke ühistegevusi, rahastus- ja koostöövõimalusi.

Esimesel ümarlaual oli üheks peateemaks Õiguskantsleri menetlusest kokkuvõtte tegemine/kriitika lahkamine, mis puudutas rahvusvahelise kaitse saanud isikute elama asumise korraldamist mõnda kohaliku omavalitsuse üksusesse.

Samuti tutvustati raportit “Rahvusvahelise kaitse saanud isikute integratsioon Eesti ühiskonda: olemasoleva süsteemi kaardistus ja ettepanekud” ja arutati raportis tehtud ettepanekuid.

Ülevaade anti ka uutest suundadest Euroopa Liidu asüülipoliitikas ning üle-euroopalise pagulasorganisatsioonide ja riigiasutuste võrgustiku SaviAV tööst.

Järgmine ümarlaud toimub aprillis.

Uudis pärineb siit.

IOM PRESSITEADE: Kas sündimine lääneriiki on lotovõit?

IOM PRESSITEADE  12. oktoober  2011

Kas sündimine lääneriiki, suhteliselt rikkasse, vabasse ning rahumeelsesse piirkonda, on võrdväärne lotovõiduga?*

Oktoobris korraldab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatioon (IOM) 5 infotundi üle Eesti, et arutleda sallivuse üle Eesti ühiskonnas.  Näitame filmi ja räägime pagulastest Sindis, Kuressaares, Muhus, Nissis ja Tahkurannas. Lisaks ootame võistlusele „Elust uuel kodumaal“ eluloolisi põgenemislugusid eestlastest väljaspool Eestit ning neilt, kelle jaoks Eestist on saanud uus kodumaa!

Me kõik võiksime aeg-ajalt mõelda, kuidas me käituksime riigis, mille keelt ega kombeid me ei mõista ning kus meis nähakse eelkõige ohtu kohalike elanike töökohtadele.  Kodumaalt põgenemine ei ole kellegi vaba valik – tihti on põgenemise põhjuseks tagakiusamine kas rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuuluvuse või/ja poliitilise meelestatuse tõttu. Eestis ei ole põgenikke ega pagulasi palju ning nad kõik väärivad mõistmist.

Sellest ja paljust muust kuuleme ja räägime Pärnumaal, Saaremaal ja Harjumaal järgmistel aegadel:

13. oktoobril kell 18.00 Sindis

18. oktoobril kell 18.00 Kuressaares

19. oktoobril kell 16.00 Muhus

24. oktoobril kell 18.00 Nissis

26. oktoobril kell 18.00 Tahkurannas

Näitame infotunnis filmi „Bristoli Rattaprojekt“, milles räägitakse ratastest, ringlusest ja pagulusest. Somaalia ja Afganistani põgeniku ellu toob suure muutuse jalgratas, mida ei pea leiutama, vaid veidi remontima. See on inspireeriv film sellest, kui suur võib olla väike abi!

10. novembrini on oodatud võistlustööd konkursile „Elust uuel kodumaal“. Osalejad võivad kirjutada eluloolisi esseesid, intervjueerida või kirjutada uurimustöid - oluline, et keskne roll oleks põgenenud/paguluses elava inimese tunnete, mõtete ning kogemuste kajastamisel. Ka loo formaat ei ole tähtis – oodatud on nii käsikirjalised ja/või pildimaterjaliga lood nii paberkandjal kui ka meili teel (aadressile spiras@iom.int). Võistluse tulemused selguvad detsembris ning parimad tööd avaldatakse kogumikuna.

Infotunnid ja võistlus toimuvad Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatiooni (IOM) projekti „Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: Põgenikud, pagulased ja immigrandid“ (PAREM) raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Täpsem info: Marge Sassi Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) PAREM koordinaator e-mail: msassi@iom.int tel. 56 57 27 96

*Tsitaat on pärit Sten Andreas Ehrlichi esseest, mis pälvis võistlusel „Mina ja Põgenik“ vanemas vanuserühmas 2. koha.

Aruteluõhtu põgenike mõistmise ja aitamise teemal

Esmaspäeval, 24. oktoobril kell 18.00 on igas eas huvilised oodatud Nissi noortekeskusesse arutlema sallivuse, põgenike mõistmise ja aitamise teemadel.

Me kõik võiksime aeg-ajalt mõelda, kuidas me käituksime riigis, mille keelt ega kombeid me ei mõista ning kus meis nähakse eelkõige ohtu kohalike elanike töökohtadele. Konkursil osalenud noorte seisukohad väljendasid põgenike suhtes eelkõige mõistmist ning soovi aidata. Mida arvad Sina? Kõik huvilised sõltumata vanusest on oodatud 24. oktoobril kell 18.00 Nissi Noortekeskuses – vaatame kaasahaaravat ning heasüdamlikku filmi, joome kohvi ning arutleme sallivuse üle Eesti ühiskonnas. Kõik kaasamõtlejad ja arutlejad on väga oodatud!

Sündimine lääneriiki, suhteliselt rikkasse, vabasse ning rahumeelsesse piirkonda, on võrdväärne lotovõiduga?*

„Enne kui me kujundame oma arvamust põgenikest, tuleb ennast kõigepealt asetada nende kingadesse ning mõtiskleda natuke selle üle, mida üldse tähendab põgenemine ning mida see endaga kaasa toob." Nii alustas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatiooni (IOM) poolt korraldatud konkursil „Mina ja Põgenik" enda esseed Kaisa Margus (3. koha võitja Inglise  Kolledzhist). Noortele suunatud võistlusele laekus 38 huvitavat tööd noortelt üle Eesti. Oktoobris kuulutab IOM välja aga „elulooliste põgenemislugude" võistluse täiskasvanutele. Oodatud on kõik isiklikust kogemusest laetud lood põgenemisest ja/ või integratsioonist nii neilt, kes Eestist põgenesid kui ka Eestisse pagenutelt. Lisaks on kõik huvilised oodatud filmiõhtule Nissis!

Enamikust „Mina ja Põgenik" konkursile laekunud töödest paistis välja isiklik ja siiras soov hädasolijaid aidata, nii kirjutas näiteks Eleri Pärna (Kanepi Gümnaasiumist) järgmist „Ma arvan, et võtaksin põgeniku oma sõbraks, oleksin hea kuulaja ja käituksin nii, nagu ma tahan, et minuga käitutakse, kui ma olen hätta sattunud". Kas meie, täiskasvanud, oleme samasuguseks avatuseks valmis? Igatahes on Kanepi kandis veel teisigi, kes Eleriga sama meelt – nii kirjutab tema klassikaaslane Sixtina Ladva „Ma loodan, et  kui kunagi avaneb ka mul võimalus aidata hätta sattunud inimesi, siis ma teeksin seda, kuna see tundub väga huvitav ja õpetlik kogemus".

Infotunnid ja võistlus toimuvad Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatiooni (IOM) projekti „Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: Põgenikud, pagulased ja immigrandid"(PARE) raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

NOORTE SOOVITUSED PAGULASE ABISTAMISEKS

Et teie uus klassikaaslane suudaks rutem kohaneda uue sotsiaalse keskkonnaga, on sul vaja teada järgmist:

• Ära jäta klassikaaslast üksi.
• Aita teda igati eesti keele omandamisel.
• Selgita, kuidas saab interneti vahendusel keelt õppida.
• Tee talle ekskursioone oma kodulinnas ja selle ümbruses. Näita oma lemmikkohti, külastage koos muuseume.
• Kutsu klassikaaslast koos endaga aega veetma: jalutuskäigud, peod, kino, kohvik, sõprade külastamine.
• Tutvusta teda oma sõpradega.
• Tutvusta teda oma kodumaaga. Selgita, kuidas töötavad riigiasutused.
• Ilmuta huvi oma klassikaaslase rahvuskultuuri vastu.
• Anna nõu, kus ja kuidas saab sinu klassikaaslane tegeleda oma lemmiktegevustega (sport, tantsimine, muusika).

Soovitused pärinevad võistluse „Mina ja Põgenik" vanema vanuserühma võidutööst – Pärnu Vene Gümnaasiumi õpilaste Jana Bobulise ja Dina Dolinina ühisest filmistsenaariumist.

Uudis on kärbitud ning pärineb siit.